Friday, October 12, 2018

Roosipärja ajaloost

Kirjutab Kristel Kaar. Peagi ilmub meie blogis ka tema artikkel Elava Roosipärja rühmast.

Piiskop Philippe rõhutas 7.nda oktoobri pühapäeva Missal veel kord, et oktoobrikuus - Püha Roosipärja kuul - on Paavst Franciscus palunud tavapäraste palvete lõppu lugeda veel kaks alljärgnevat palvet. Lugesime neid samal päeval ka kirikus ja see oli väga-väga ilus! Tõesti julgustan kõiki meie Elava Roosipärja rühmade liikmeid samuti vastama Paavst Franciscuse üleskutsele - see on ainulaadne võimalus olla Roosipärja palves ühendatud mitte ainult meie kirikus, vaid kõigi maailma katoliiklastega.

1. Palve Neitsi Maarja eestkoste eest (Sub Tuum Praesidium):

Sinu kaitse ja varju alla põgeneme, Püha Jumalasünnitaja. Ära põlga meie palveid, kui me oleme hädas, vaid hoia meid alati kõikide ohtude eest, Sina, auline ja püha Neitsi.  

Tegemist on vanima säilinud Neitsi Maarjale pühendatud palvega kristlikus ajaloos. Tekst pärineb kopti kirikust, kus seda kasutati osana jõulujumalateenistusest. Esimene versioon on kirja pandud kreeka keeles ja on dateeritud 4. sajandisse. Osades kirikutes oli see keskajal traditsiooniliseks Missa lõpulauluks (nt Portugalis Braga riituses enne Trento kirikukogu) - nii nagu meie praegu laulame "Salve Reginat".

Nagu ütleb oma üleskutses Paavst Franciscus: "Kõikide traditsioonide suured pühakud on soovitanud vaimsetel tormihetkedel varjuda Püha Jumalaema keebi alla, paludes eestkostet “Sub Tuum Praesidium”.

2: Peaingel Miikaeli palve, et ta kaitseks meid kõige kurja eest

Püha Peaingel Miikael, kaitse meid lahingus; ole meie kaitsja kuradi nurjatuse ja püüdepaelte eest; me palume alandlikult, sõidelgu Jumal teda; Sina, Oo Taevalik Prints, Jumala väes, heida alla põrgu Saatan ja kõik kurjad vaimud, kes luusivad mööda ilma ringi otsides hingi, keda hävitada. Aamen  

Palve autor on Leo XIII, keda on nimetatud ka "Roosipärja Paavstiks", kuna ta andis oma ametiaja jooksul välja 11 Roosipärga puudutavat enstüklikat ja julgustas katoliiklasi igal võimalusel Roosipärga palvetama.  

Püha Peaingel Miikaeli palve olevat paavst väidetavalt kirja pannud pärast seda, kui oli saanud nägemuse, mis teda sügavalt vapustas.

Juhtus see millalgi aastatel 1884-1886 Vatikanis pärast Missat või Missa ajal. Pealtnägijate sõnul olevat paavst muutunud näost kaameks ja seejärel siirdunud oma ametiruumidesse, kus koostanud Püha Miikaeli palve. Igal juhul pidas ta seda palvet Kirikule niivõrd vajalikuks, et seda loeti sestpeale üle kogu maailma Missade lõpus 1886. kuni 1964. aastani. Kui paavstilt küsiti, mis temaga altari ees juhtus, oli ta vastanud, et kuulis tabernaakli juurest kahte häält, millest üks rääkis leebelt, teine jõhkralt, üks kuulus Kristusele, teine Saatanale. Selles vaidluses soovis Saatan hävitada kiriku, vajades selleks aega vähemalt 75–100 aastat. Püha Miikaeli palve oli vajalik selleks, et kaitsta Kirikut Saatana eest. 

Pikemalt saab inglise keeles selle palve ja palve saamisloo kohta lugeda siit: https://aleteia.org/2017/09/25/the-demonic-vision-that-inspired-the-st-michael-prayer/

Igal juhul peab tõdema, et Püha Miikaeli palve on ennast seni õigustanud ja Kirik püsib juba üle 100 aasta! 

Lõpetuseks mõned lõigud Roosipärja Maarja püha ajaloost. Nagu näeme, on ühine Roosipärja palve lugemine Paavsti üleskutsel juba varem maailmas korda saatnud imesid - seda enam võiksime nüüd üheskoos vastata Paavst Franciscuse üleskutsele.

7. oktoobril 1571, täpselt 547 aastat tagasi, toimus Lepanto all üks Euroopa ajaloo tähtsamaid merelahinguid, mis päästis Euroopa islamiseerumise eest. Türklased saabusid oma laevastikuga vallutama Euroopat, mille järel Püha Peetruse basiilika kuplile pidi võidu märgiks heisatama roheline lipp poolkuuga.

Neil päevadel jõudis Paavst Püha Pius V, suur Roosipärja-palve edendaja, tänu määratutele
jõupingutustele ja oma diplomaatilistele võimetele nn Püha Liiga ühendatud laevastiku loomiseni. Paavst kutsus ühtlasi tervet kristlikku maailma üles Roosipärja palvetamisele. Lahingule eelnenud päevadel ja selle toimumise ajal liikusid mööda Rooma tänavaid paavsti poolt organiseeritud ristikäigud ning kõikides kirikutes, kloostrites ja ka sõjalaevadel loeti Roosipärja palvet võidu saavutamise intentsioonil.  

Kristlaste ühendatud laevastiku lipulaeval lehvis suur helesinine lahingulipp ristilöödud Jeesus Kristuse kujutisega, mille oli kinkinud Pius V. Islami ühendlaevastiku lipulaev aga purjetas Koraani värssidega tähistatud lahingulipu all. 7. oktoobri õhtul sai Pius V Vatikanis nägemuse Lepanto all saavutatavast võidust.   

Lahing kestis pikki tunde. Püha Liiga laevastiku võidu otsustas äkitselt puhkenud torm, mis paiskas segi Türgi laevastiku read. Pärast lahingut külastasid väejuhid Maarja pühamuid, et tänada teda võidu eest. Kiirläkituses Veneetsia senatile teatati: Non virtus, non arma, non duces, sed Maria Rosarii victores nos fecit – “Ei jõud, ei relvad, ei väejuhid, vaid Roosipärja Maarja andis meile võidu”.   

Pius V käskis Maarjale omistatud võidu järjel 7. oktoobril pidada Itaalias ja Hispaanias “Võiduka Maarja” mälestuspüha. Tema ametijärglane Gregorius XIII nimetas 1573. aastal selle püha ümber püha Maarja, Roosipärja Kuninganna pühaks, mida meiegi äsja tähistasime.  

No comments:

Post a Comment