Friday, December 14, 2018

Kaitseinglite raamat

Kirjutab Kristiin Lääts

Detsembrikuus on ilmunud kirjastus Galluselt väga valgusküllane raamat : „365 päeva oma kaitseingliga“. Kirjutan raamatu saamisloost isiklikust vaatevinklist natuke lähemalt.

Nimelt algab lugu pisut kaugemalt. Olin siis veel luterlane ning õppimas esimest aastast Prantsusmaal Rennes’i linnas vahetusõpilasena. Kuna tundsin suurt armastust Jumala vastu ja sisemist soovi kirikus käia, ning kuna läheduses polnud ühtegi luteri kirikut, olin „sunnitud“ külastama katoliku kirikut, igapäevaselt. Alguses ei julenud ma ühegi katoliiklase juurde astuda, kuna pelgasin esiteks seda, et olen luterlane ning „ei kuulu nende sekka“ ja teiseks, et olen hoopis umbkeelne välismaalane.

Parasjagu oli jõudnud paastuaeg ning külastades erinevaid kirikuid, jäi mulle silma plakat, mis kutsus kõiki reedel ühisele keskpäevasele palvusele ja paastu-lõunale. Mõtlesin endamisi, et kindlasti ma lõunale ei lähe, aga palvusele ju võiksin. Jõudiski kätte too reede ning kui palvus peetud, asusin minekule, ent enne kui ma jõudsin püstigi tõusta, andis palvust läbi viinud preester mulle ülesandeks kõik lehed kokku korjata, sealjuures küsides, et kas ma ikka lõunale ka tulen. Mul ei jäänud muud üle, kui noogutada. Väikene hirm valitses minus, et mida ja kuidas ma nüüd käitun; aga õnneks ennetas preester mind veel teist korda, küsides teel lõunasöögisaali poole, et kas ma olen poolakas. Korraga langesid esmased barjäärid: ma ei pea kellelegi selgitama, et olen välismaalane. Ning nõnda hakkasingi selle seltskonnaga suhtlema.

Tol lõunal oli kohal ka üks äärmiselt tore vanahärra, Michel, kes kutsus mind kohalikku Alfa kursusele. Kusjuures nad viisid läbi katoliiklikku Alfa kursust, mis baseerub samadel materjalidel nagu protestantide omagi. Vähehaaval avastasin katoliikluses kõik, mis mul puudu oli ja mille järgi ma sisimas õhkasin : sakramendid, pühakud ja iseäranis Neitsi Maarja, kes Prantsusmaal eriti nähtaval ja kaunil kohal on.

See pikk eellugu oli vajalik selleks, et tutvustada raamatu saamislugu. Nimelt sai härra Michelist minule kui vaimulik vanaisa, kes tõesti minu eest hoolitses ja mulle oma aega pühendas. Temast hoovas välja sügavat usku ja veendumust kristlikest tõdedest, millest oli alati kaunis osa saada. Pean ka mainima, et mind võeti katoliku kirikusse vastu just Prantsusmaal, kus sain ka Kinnitamise sakramendi. Enne, kui õppeaasta lõpus tagasi Eestisse tulin, kinkiski härra Michel mulle kauni lahkumiskingi : raamatu „365 jours avec mon Ange Gardien“. Härra  Michel ise oli äärmiselt kiindunud kaitseinglitesse (eriti omaenda katiseinglisse) ning sama  raamat oli tal ka endal olemas, räbalateks loetud. 

***

Tegemist on niisiis teosega, mille autoriks tavaline pereisa, René Lejeune (1922-2008), ametilt saksa keele ja kirjanduse professor. Tema sulest on väljunud ka teisi vaimuliku kirjanduse valdkonda kuuluvaid raamatuid. Ent see konkreetne teos on pisut teistsuguse vormiga. Raamat sisaldab 365. sõnumit, mille üle ükshaaval mõtiskleda terve aasta vältel – igale päevale oma sõnum. Autor sai need sõnumid sisemise inspiratsioonina oma kaitseinglilt ning nende sõnastus toimus ilma vaevata, justkui ette dikteeritult, kusjuures René Lejeune peab ennast lihtsalt kirjapanijaks.

Kõik raamatus olevad sõnumid põhinevad Pühakirjal, eriti Evangeeliumil ning on täis piiblitekstide tsitaate ja viiteid. Kuigi sõnumite saajaks oli üks konkreetne isik, on need mõeldud kõigile kristlastele, et abistada neid uskliku teel edasi liikuda aina suurema pühaduse ja sarnasuse poole Jumala Poja, Jeesus Kristusega, kes on „tasane ja südamelt alandlik“ (Mt 11,29).

Pean tunnistama, et pikka aega ei võtnud ma ise raamatut kätte, kuna mul oli väikene umbusk selliste „ilmutatud“ asjade vastu. Ent kahe-kolme aasta pärast oli aeg küps. Käes oli jällegi paastuaeg ning oma kiires eluolus otsisin pisut toitu oma hingele ning avasin raamatu tolle päeva koha pealt. Loetu hämmastas mind ning andis palju sisemist valgust ja jõudu edasiliikumiseks. Hakkasin sõnumeid igapäevaselt lugema ning äkki tuli mõte, et miks ainult mina pean sellest imelisest vaimulikust mõttevarast toitu saama – ehk on ka minu sõbrad näljas ning väike killuke valgust võib nende päeva enneolematul viisil taas särama lüüa. Nõnda hakkasingi jagama sõnumeid oma sõpraderingis kuni ühel päeval jõudsid need ka raamatukaante vahele, mis valmistab mulle tõeliselt siirast rõõmu!

Soovin, et sõnumid tooksid igaühele, kes neid loeb ja nende üle mõtiskleb, samasugust ja veel küllasematki sisemist valgustust, rõõmu ja armu! Siin on väike väljavõte raamatu ametlikust tutvustusest :
Meist igaühel on kaitseingel, kes kannab nime ja armastab seda, kelle eest ta hoolitsema on saadetud. Ta rõõmustab koos sinuga ning nutab, kui sina nutad. Sinu kaitseingel on sinu igavene kaaslane, kes abistab sind päeval ja ööl, alates sinu sündimise hetkest, kuni sa astud üle läve igavikku.

No comments:

Post a Comment