Saturday, December 8, 2018

Neitsi Maarja Pärispatuta Saamine

1854. aasta 8. detsembril kuulutas paavst Pius IX pidulikult, et Maarja pärispatuta saamine on Jumala ilmutatud tõde, viidates muuhulgas Luuka Evangeeliumi inglitervitusele: Rõõmusta, sa armuleidnu! Kreekakeelne täismineviku vorm (1938. aasta Piiblis: Tere, kes oled armu saanud) viitab sellele, et Maarja ei saanud armu sel hetkel, kui ingel teda kõnetas, vaid armu täius kuulus tema olemusse.

Maarja plekita saamine on tõeliselt Püha Vaimu töö, kuid see toimus juba tema sündimises. Alates oma elu esimesest hetkest oli Maarja pärispatuta. Ta oli pääsenud sellest nakkusest, mida põeb kogu inimkond. Ta oli sündimisest alates täiesti patuta. Maarja sai selle "privileegi" teiste inimeste pärast. Enda esiletõstmine oli talle täiesti võõras. Erinevalt paljudest meie hulgas ei tahtnud ta kunagi olla midagi enamat kui teised. 

"Sina valmistasid temas oma Pojale väärilise aseme" (pärispatuta saamise liturgiast 8. detsembril). Maarja oli ette määratud saama Jumala emaks. Kuidas Maarja oleks saanud olla Vaimu vääriline abiline ja sünnitada "pärispatuta" Poja, kui ta ise poleks olnud patuta? Maarja oli läbinisti püha, nõnda et ta sai anda ennast terviklikult oma lapsele.

Liturgia lisab, et Maarjat hoiti patu eest ka sellepärast, et Jumal näitaks "temas meile Kiriku, Kristuse pruudi palet ilma pleki ja kortsuta" (Missa osa: Armulaua liturgiast). 

1 Ms 3:9-15,20

Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: „Kus sa oled?” Ja tema vastas: „Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.”  Siis ta küsis: „Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?” Ja Aadam vastas: „Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin.” Ja Issand Jumal küsis naiselt: „Miks sa seda tegid?” Ja naine vastas: „Madu pettis mind, ja ma sõin.” 

Siis Issand Jumal ütles maole: „Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja! Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.” 

Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.




Mõtisklus

Pärispatu puudumine Maarjas tähendab konkreetselt, et erinevalt meist, ei tulnud tal võidelda sünnipärase isekusega. Algusest peale oli ta Jumalale täiesti avatud. Alates tema elu esimesest hetkest seisis ta avatud suuga "otse Jumala all" (Eckhart) (tee lahti oma suu, siis täidan ta! Ps 81,11). Sellepärast ei läinud ükski hetk tema elus raisku. Ta ei kaotanud midagi neist andidest, mida Jumal oli talle määranud. Ta lasi kõigel voolata endast läbi nagu käsn, mis küllastumata imeb endasse vett. Ta ei hakanud ühelgi viisil vastu armastusele. Meie aga võitleme Jumala vastu ning paljude puhul lõpeb see võitlus alles surres. Surm on Jumala imeline leiutis, mille abil ta viimaks saab meid panna enesele alistuma. Maarja oli sünnist alates Talle alistunud ning ta elas täielikus kuulekuses Temale. Ta oli algusest peale "Issanda teenija", keda isiklikud eelistused Jumala tahte teelt eemale ei ahvatlenud.

Ps 98:1-4

Laulge Issandale uus laul,
sest ta on teinud imetegusid:
tema parem käsi ja tema püha käsivars
on toonud temale võidu! 
Issand on andnud teada oma pääste,
tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees. 
Ta on tuletanud meelde oma heldust
ja oma ustavust Iisraeli soo vastu;
kõik ilmamaa otsad on näinud
meie Jumala päästet. 
Hõisake Issandale, kogu ilmamaa,
tõstke hõisates häält ja mängige temale! 

Mõtisklus

Jumala unelm kehastus Maarjas. Ehkki ka Jeesus on täielik inimene, on Ta eelkõige Jumala poolel. Ta on Immaanuel. "Jumal meiega", kuid Maarja on "inimene Jumalaga". Kõikidel oli juba alguses näha, mis saab inimesest, kui ta on "koos Jumalaga". Maarjas teostus kogu inimkonna arengu eesmärk. Temas naasis paradiis maa peale, temas juba teostus Jumala unelm kogu inimkonnast. 

Kuidas sai Maarja olla patuta enne seda, kui Jeesus oli maailma lunastanud? Kas Maarja ei vajanud lunastust? Kas tema on ainuke inimene kelle pärast Jeesus ei kannatanud ristil? Ei, Maarja on tõeliselt Kristuse kannatuse imelisim vili. Maarja oli kink, mille Jumal valmistas juba ette oma Pojale Tema tulekuks maailma. Isa tahtis näidata Pojale, et see oli valinud õige tee. Ristitee, mis valmistab Maarja sarnase küpse vilja, viib eesmärgile. Jeesusel piisas vaatamisest oma emale, et olla kindel - Tema kannatus pole asjatu.

Ef 1:3-6,11-12

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses; nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses, meid ette määrates lapseõiguse osalisteks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde oma tahtmise heameelt mööda, tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus. Temas oleme ka meie saanud liisuosaettemääratult kõiges toimivat kavandamist mööda tema tahtmise nõu järgi, et me oleksime tema kirkuse kiituseks, kes me varem oleme lootnud Kristusele. 

Mõtisklus

Mõned väidavad, et Maarja pärispatuta saamine võõrandab ta muust inimkonnast. Kuidas me saame teda pidada üheks meie hulgast, kui teame, et talle on täiesti võõras nii tüüpiliselt inimlik asi nagu patt ja süü?

Kas tõesti suudab patt luua ühtekuuluvust? Kas see pigem ei eralda üksteisest? Põrgus pole ühtekuuluvust, seal on vaid kohutav üksindus. Isekuse, patu juure mõjul on inimesele raske end teistele avada. Pühakute elulood osutavad, et puhastatud inimesed võivad olla teiste inimeste vastu ebaharilikult solidaarsed. See, kes ei ole enam huvitatud iseendast, võib tunda kaasa teiste kannatustele ja ahastusele. Alles siis, kui inimene on mingil määral puhastunud, võib ta kanda teiste koormat. Täieliku puhtuse tõttu on Maarja teiste inimestega täielikult solidaarne - just patt eristab inimesi üksteisest.

Kuuldes kellegi eksimustest, mõtleme: "See on inimlik", võiksime arvata, et patt ja inimlikkus kuuluvad kokku, vastandades inimlikkust pühadusele. Nõnda tuleks välja, et Jeesus ei olnud tõeline inimene... Või on Jeesus tõeline inimene ning ka meie ise saame üha enam inimeseks, mida lähemal me Talle oleme? Patt on "ebainimlik" ja sellepärast ei ole taevas pattu. 

Kui Jeesus hoiatab meid: Kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! (Mt 18,3), mõistame, mida Ta silmas peab. Lastena elasime täielikus sõltuvuses ja alistumuses. Meil tuleb naasta selle olukorra juurde, kuid nüüd juba teadliku ja vabana. 

Lk 1:26-38

Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!” Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.” Aga Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?” Ja ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.” Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!” Ja ingel läks ära tema juurest. 

Mõtisklus: SÜNDIGU MULLE SINU SÕNA JÄRGI

Uus leping algab ingli ilmumisega Maarjale. Luuka kirjeldatud vestlus on ilmselt kõigi aegade olulisim kõnelus. On käsitamatu, et Jumal võis ühele inimesele panna niivõrd suure vastutuse. Ingel rääkis Jumala nimel, Maarja esindas inimkonda. Ingel ilmus ootamatult. Ta ei koputanud uksele ning Maarjal ei olnud aega end ette valmistada. Ühtäkki oli ingel kohal: ta tuli kutsumata ja tervitas. Peaaegu alati sekkub Jumal sündmuste kulgu ootamatul hetkel, siis kui inimene seda kõige vähem oskab arvata. 

Kui Jumal astus Maarja ellu, siis Maarja kõigepealt jahmus: oli ... vapustatud. Ligiolev Jumal võtab võimust ja nõuab. Ta asetab inimese uude, käsitamatusse olukorda; haarab seiklusesse, milles sisaldub oht jääda kaotajaks. Inimesel tuleb jätta endale tuttav elu ja loobuda oma armsakssaanud harjumustest. Alati, kui Jumal murrab end meie maailma, tuleb meil murda end lahti oma maailmast. See tekitab hirmu. 

***

Luukas tähendab: Maarja mõtles, mida see tervitus võiks tähendada. Maarja mõtles. Ta lasi ingli sõnadel tungida oma südamesse. Meie ajal pole taoline mõtisklemine enesestmõistetav. Me tormame ringi ning meil pole aega Jumalat kuulata. On teisi, palju olulisemaid asju, mida tuleb korraldada. Teeme nii lühi- kui pikaajalisi plaane, kuid kahjuks peaaegu kunagi ei ulatu need igavikuni. Me näeme vaid osa oma teest, kuid ei näe, kuhu see viib, mis on elu eesmärk ja mõte.

Ära karda, Maarja! Nüüd pöördus Jumal Maarja poole nimeliselt. Jumal ei armasta meid mitte inimhulgana, vaid armastab iga inimest eraldi. Igaüks meist on asendamatu. Jumal on kunstnik, kes ei korda ennast ega plagieeri. Ükski puuleht pole teise sarnane, samuti ükski sõrmejälg ega ka hing. Jumal pöördub meeleldi inimese poole ainsuses: sina.

***

Ingel ütles, Vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned Talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja Teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks. Inimene ei pea taevast endale kiskuma, vaid taevas tuleb ise tema juurde.

Vestluse kolmandas osas vastas Maarja ingli küsimusele: Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal. Toimuma hakkav pole inimese töö ega pingutus, vaid Vaimu tegutsemine. Tõotus saab täituda vaid siis, kui Jumal annab oma väe. Tal on tavaks anda ülesandeid, mida inimene ei suuda üksi täita. Nõnda ta märkab, et tal pole muud võimalust, kui loota täielikult Jumalale. Anna oma tee Issanda hooleks, küll Ta toimetab kõik hästi! (Ps 37,5), sest Jumala käes pole ükski asi võimatu. 

Maarja mõistis, et Jumal oli teinud pakkumise ning tal tuli langetada otsus. Kõik sõltus tema vastusest. Alates Aadama langemisest oli seda vastust oodanud kogu inimkond. Jumal oli inimesele juba varemgi rääkinud, kuid Ta ei olnud saanud selget vastust. Maarja ütles otsustava sõna kogu inimkonna eest: Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi! 

***

Maarja "jah" läbistas kogu tema olemust. Ta oli elav "Jah, Isa". Jumala jumalik "jah" ja Maarja loodud, kuid ometi tingimusteta "jah" said sõlmida abielu, mille viljana sündis Jeesus, maailma Lunastaja. Maarja "jah" oli kogu inimkonna vastus.

Kõige olulisem sõna, mida inimene iial on öelnud, on hämmastavalt lihtne. Võib olla mõtleme seda sõna kuuldes kõigepealt: kas see ongi kõik? Tõesti, see ongi kõik. Maarja ütleb Jumalale "jah". Ta laseb Jumalal olla Jumal. Jumal tahab armastada teda ja temas kogu inimkonda ning tema - ja temas kogu inimkond - vastab: Armasta mind! Jumal tahab täita tema käed ja tema sirutab oma tühjad käed ning laseb need täita. Ta annab Armastusele võimaluse osutada armastust. See Piibli sõna peab alati paika: Tema on meid enne armastanud (1Jh 4:19).

No comments:

Post a Comment