Monday, April 22, 2019

Püha Alphonsuse meditatsioon taeva rõõmudest

Püha Alphonsus Maria de Liguori
"Kolm meditatsiooni paradiisist ülestõusmispühadel"






















I

Oh, me oleme õnnelikud, kui talume kannatlikkusega maa peal selle praeguse elu muresid! Ainelised hädad, hirmud, kehalised nõtrused, tagakiusamised ja igasugused ristid saavad ühel päeval otsa; ja kui meid päästetakse, muutuvad need kõik rõõmu ja ausära aineks paradiisis: teie kurbus (ütleb Päästja meie julgustamiseks) muutub rõõmuks.

Paradiisi õndsused on nii suured, et meie, surelikud, ei saa neid ei kirjeldada ega mõista: silm ei ole näinud (ütleb Apostel) ega kõrv kuulnud ega ole see ka inimese südamesse sisenenud, mida on Jumal valmistanud neile, kes Teda armastavad. Sellist ilu nagu paradiisi ilu ei ole silm kunagi näinud; selliseid harmooniaid nagu paradiisi harmooniaid ei ole kõrv kunagi kuulnud, ega ole ealeski inimsüda tõusnud nende rõõmude taipamiseni, mis Jumal on valmistanud neile, kes Teda armastavad.

Küngaste, tasandike, metsa ja merevaadetega ehitud maastikuvaated on ilusad. Ilus on aed, mis on täis vilju, lillesid ja purskkaeve. Oh, kui palju kaunim on paradiis!

II

Et mõista, kui suured on paradiisi rõõmud, piisab, kui teada, et selles õndsas kuningriigis elab kõikvõimas Jumal, kelle hooleks on muuta rõõmsaks oma armastatud hinged. Püha Bernard ütleb, et paradiis on koht, "kus pole midagi, mida sa ei sooviks, ja on kõik, mida sa sooviksid" Sealt ei leia sa midagi, mis pole sulle meelepärane, ning sa leiad sealt kõike, mida sa ihkad: "seal ei ole midagi, mida sa ei sooviks". Paradiisis ei ole ööd, ei ole talve ega suve aastaaegu, vaid üksainus igavene päev muutumatus rahus, ning üksainus igavene kevad muutumatus rõõmus.

Ei ole enam tagakiusamisi ega kadedust, kuna seal armastavad kõik siiralt üksteist ning kõik rõõmutsevad teiste hüvest nii, nagu oleks see nende enda oma. Ei ole enam kehalisi nõtrusi ega valusid, sest keha ei ole enam allutatud kannatamisele; seal ei ole vaesust, sest kõik on täielikult rikkad ja ei ole enam midagi rohkemat, mida ihaldada; seal ei ole enam hirmusid, kuna armus kinnistunud hinged ei saa enam pattu teha ega kaotada ülimat hüve, mida nad omavad.

III

"Seal on kõik, mida sa soovid." "Nihil est nolis, totum est quod velis." Paradiisis on sul kõik, mida iganes sa ihaldad. Seal on silmad rahuldatud, nähes linna, mis on nii kaunis ja selle elanikke, kes on kõik riietunud kuninglikes ehtes, sest nad on kõik selle igikestva kuningriigi kuningad.

Seal saame me näha Maarja ilu, kelle väljanägemine on kaunim, kui kõigi inglite ja pühakute oma kokku.

Me saame näha Jeesuse ilu, mis ületab mõõtmatult Maarja ilu.

Meie haistmine on rahuldatud paradiisi lõhnadega. Kuulmist rahuldavad taeva harmooniad ja õndsate kantileenid,  kes laulavad kõik haarava sulnidusega kiituslaule terve igaviku.

Ah, mu Jumal, ma ei vääri paradiisi, vaid põrgut: ja siiski Sinu surm annab mulle lootust selle pälvimiseks. Ma ihkan ja palun Sinult paradiisi, mitte niivõrd naudinguks, kui selleks, et armastada Sind igavesti, kindlustamaks, et mul ei ole enam võimalik Sind kaotada.

Oo Maarja, minu ema, mere täht, juhi sina mind palve teel paradiisi.

No comments:

Post a Comment