Wednesday, September 11, 2019

Maarja kroonimine: pilguheit Eesti katoliku ajalukku

Kirjutab Kristel Kaar

22. augustil tähistas Kirik üht ilusat  Maarjale pühendatud püha - Maarja, kõige loodu Kuninganna ja Valitsejanna kroonimise päeva. See on tähtpäev, mis lõpetab ühtlasi võidukalt roosipärja saladuste rea.

Viibisin mõni aeg tagasi Kuressaares ja nüüd sellest pühast mõtiskledes meenus mulle sealne altarimaal, mis kujutab just meie Ema - täpsemalt Maarja kroonimist - ja on imelisel kombel meie ajani säilinud. Mõnede allikate andmetel võis see olla tellitud mõnele Tallinna kirikule, kuid osa viiteid viib tagasi keskaegsesse Saare-Lääne piiskopkonda ja selle peakirikusse Haapsalus. Kuna olen ise Haapsalust pärit, siis on see paik ja eriti toomkirik mulle eriti südamelähedased.

Seega otsustasin Haapsalu kohalikus lehes ilmunud artikli (https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=johannese20151002.2.9) põhjal heita põgusa pilgu meie katoliku ajalukku. See on lugu Maarjast ja Saare-Lääne piiskopkonna viimastest hiilgeaegadest.

Vahetult enne reformatsiooni oli Saare-Lääne piiskopiks Johannes III Orgas. Tegemist oli oma aja kohta kahtlemata tähelepanuväärse mehega, kellel mõningate andmete kohaselt õnnestus elada suisa 95-aastaseks. Riia peapiiskopkonnast pärit, Rostockis õppinud ja Bologna ülikoolis kanoonilise õiguse alal doktorikraadi omandanud Orgas saabus tagasi oma kodukohta Vana-Liivimaale 1464. aastal, kus tegutses vaimulikuna mitmes piiskopkonnas (sealhulgas Riias ja Tartus).

1491. aastal valis toomkapiitel tollal juba 70ndates aastates Orgase Saare-Lääne piiskopiks. Selleks, et endale vastses ametis paavsti kinnitus hankida, siirdus eakas Orgas kohe ka Rooma. Milline see pikk teekond vanale piiskopile tolleaegsetes oludes tunduma pidi, suudame kaasajal vaevalt et ette kujutada. Igal juhul jõudis ta terve ja elusana Igavesse Linna, kus kohtus paavst Innocentius VIII-ga, kes ta ka 26. märtsil 1492. aastal piiskopina ametisse kinnitas. Seejärel algas piiskopi pikk ja vaevaline teekond tagasi oma Eestis asuvatesse katoliiklikesse valdustesse. Samal ajal suri paavst ja Genovast pärit Christoph Kolumbus alustas oma tähelepanuväärset teekonda Uude Maailma, kuhu jõudis sama aasta oktoobris. Võimalik, et veel enne, kui piiskop tagasi oma piiskopitoolile Haapsalus.

Saare-Lääne piiskopkonna keskus oli toona Haapsalu toomkirik, kus asus piiskopitool. Praegune ristimiskabel, mille aknale ilmub augustiöödel müstiline Valge Daami kujutis, kandis tollal Maarja kabeli nime. Vana piiskopi suur soov oli saada maetud samasse Neitsi Maarjale pühendatud kabelisse, kuhu ta otsustas tellida väärilise altari. Hinnaline altar telliti Lübecki meistrilt ja see valmis hiljemalt 16. sajandi alguses. 


"Maarja kroonimine" - keskaegne altar, mis kunagi võis kaunistada Haapsalu toomkiriku Maarja kabelit

Jumal andis piiskopile veel piisavalt elupäevi, et altari ees piiskopilossis ehk ka palvetada, mõtiskledes peatselt eesootavast igavesest elust. Johannes Orgas suri 19. märtsil 1515. aastal Haapsalus ja maeti oma soovi kohaselt Maarja kabelisse imelise altari alla. Kaks aastat hiljem, oktoobris 1517 algas teadaolevalt reformatsioon ning vallandus sündmustejada, mis kuulutas ette vana korra lõppu Eesti- ja Liivimaal. Vana piiskop seda õnneks nägema ei pidanud ja jättis piiskopitooli õndsas rahus oma ametijärglasele.

Orgase pärandist veel nii palju, et just temalt sai Tallinna Raad 1500. aastal loa Kõpu tuletorni ehitamiseks Hiiumaal, mis on üks Euroopa vanimatest tuletornidest (väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas, mille tipus on pidevalt tuli põlenud). Selle ehitamist alustati 1504. aastal. Et kompassi tollal veel ei tuntud, sõitsid meremehed mööda rannikut ja tuletorni ehitamist oli Hansa Liidu poolt juba ammugi nõutud.

Orgase vappi võib näha näiteks Saare-Lääne piiskopkonna aladel asunud Martna Püha Martini kiriku seinal; samuti Haapsalu lossikompleksi aiavärava sillusekivil.


Johannes III Orgase Saare-Lääne piiskopiks olemise ajast (1492-1515) säilinud kujutised



Lisaks asus Orgase vapp kunagi Hiiumaal, Käina kiriku lääneportaalil. Käina Püha Martini kirikut, mis Teise Maailmasõja ajal sai pommitabamuse ja vareimeks põles, hakati samuti ehitama 16. sajandi alguses Orgase piiskopiks olemise ajal. Haapsalu lähedal leiduvast Ungru paest valminud piiskopivapil võib tavapärase piiskopi sümboolika (mitra ja kaks ristamisi asetatud piiskopi keppi) all näha nii Orgase kotkast (kotkas kui Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühaku evangelist Johannese sümbol) ja tema ametijärglase, tollal koadjuutori (abipiiskopi) ametikohuseid täitnud Kieveli kolme madararisti. Vapp on Läänemaal Martna kirikus asuva vapi täpne koopia ja selle autoriks peetakse kiviraidur Reynkenit. Viimase tööde paremiku hulka kuuluvad ka Riia Mustpeade vennaskonna hoone etikukivid.

On teada, et keskaegses Haapsalu toomkirikus oli Orgase ajal lisaks Maarja altarile veel arvukalt erinevatele pühakutele pühendatud kõrvalaltareid - kirjalikes allikates on muuhulgas mainitud püha Mauritiuse, 11 märterneitsi, Peetruse ja Pauluse, Püha Kolmainsuse, Püha Barbara, Püha Hieronymuse ja Püha Risti, Püha Johannese (kes oli ühtlasi toomkiriku ja piiskopkonna kaitsepühak ja on praegugi nii meie Pärnus asuva katoliku koguduse kui ka Haapsalu luteri koguduse kaitsepühak), Püha Antoniuse, Püha Anna, kõikide pühakute ja Püha Laurentiuse altarit. Ilmselt oli Maarja kabelis asunud "Maarja kroonimine" neist siiski väärtuslikem; igal juhul on ta ainsana meie päevini säilinud. Kuid seda loetelu vaadates võib vaid ette kujutada, kui kunstiliselt ja vaimulikult rikas võis olla tolleaegse piiskopkondliku kiriku interjöör isegi Eestis! Oma eluajal oli piiskop Orgas nimelt tuntud suure kunstisõbrana.

Altari külgtiibadel asusid kunagi ka 12 apostlikuju. Kahjuks ei saanud Maarja altar omanimelist kabelit kuigi pikalt kaunistada, sest Eesti aladel hakkas üha enam võimust võtma reformatsiooniliikumine. Orgase otsene ametijärglane, vanast Liivimaa aadlisuguvõsast pärinev Johannes Kievel suutis kuigivõrd oma võimu säilitada, ehkki oli sunnitud lubama luteri usu kuulutamist oma piiskopkonnas. On isegi oletatud, et Kievel laskis 1517. aastal trükkida esimese eestikeelse katoliikliku katekismuse (nn Kieveli katekismus), et Kiriku õpetust kohalikule rahvale paremini vahendada. Nimelt toimus 1517. aastal Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud Kuressaare Püha Laurentiuse kirikus tema eesistumisel piiskopkonna sinod, mis teatab sellise katekismuse olemasolust. Ka piiskop Kievel maeti 1525. aastal Haapsalu toomkirikusse, kiriku kooriossa.

1558. aastal algas Liivi sõda. Toonane piiskop Johannes V von Münchhausen müüs piiskopkonna suures hirmus moskoviidi ees 1559. aastal Taani kuningale ja pages ise Saksamaale, kus võttis naise ja temast sai elu lõpus protestantlik jutlustaja. Sellega oli otsustatud ka katoliikliku Saare-Lääne piiskopkonna saatus. Kiriku kunagisest rikkalikust interjöörist on vähe alles, siiski ka tükike rikkalike ornamentidega kaunistatud kivialtari plaadist. Kirikus asunud massiivne dolomiidist ristimiskivi viidi samuti Saaremaale varjule ja asub Valjala kirikus.

Maarja altar viidi kabelist minema küll juba aastaid enne Liivi sõja puhkemist; ilmselt kardeti reformatsioonimeelseid rüüstajaid. 1547. aastal otsustas üks piiskopkonnas elanud lääniisand hinnalise altari päästa ja viis selle varjule oma Saaremaal, Kaarmas asunud valdustesse. Sealset Kaarma Peeter-Pauli kirikut kaunistas altar segamatult 1791. aastani. Praegu saab seda keskaegset meistriteost imetleda Kuressaare lossi kapiitlisaalis. Võib öelda, et  Kuressaares kunagise piiskopkonna residentsis eksponeeritud Maarja altar viibib jätkuvalt "omades valdustes":)

Üks vanimatest Maarja kroonimist kujutav ja tänini säilinud kunstiteos on aga Rooma Santa Maria Trastevere basiilikas asuv mosaiik, mis pärineb umbes 1140. aastast.



Siin näeme kroonitud Maarjat istumas troonil koos oma poja Jeesusega. Umbes sajand hiljem sai aga tavapäraseks kujutada Maarjat, kellele Kristus asetab pähe krooni. Selle sündmusega jõuab Maarja ülestõusmine lõpule, samas kui sageli kujutatud 12 tähte Maarja tähepärjas viitavad lõpuaegadele. Ka sümboliseerib arv 12 täiuslikkust - oli ju ka Kristuse apostleid kokku 12.

Lõpetaksin tänase artikli müstiliste ridadega Ilmutuse raamatust 12:1-12 "Nägemus naisest ja lohest", mille kaudu avab Jumal oma päästeplaani saladusi ja milles on nähtud viidet Neitsi Maarjale kui "uuele Eevale". Sündiv poisslaps kuulutab ette Messiat (Kristus) ja lohe (saatan) paisatakse põrmu.

1Suur tunnustäht sai nähtavaks taevas: naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas.
2Ja ta oli lapseootel ning kisendas tuhudes ja piinles sünnitusvaludes.
3Taevas sai nähtavaks teine tunnustäht, ennäe: suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning ta peadel seitse peaehet.
4Ta saba pühkis ära kolmandiku taevatähti ning viskas need maa peale. Ja lohe seisatas naise ees, kes oli sünnitamas, et niipea kui ta on sünnitanud, süüa ära ta laps.
5Ja naine tõi ilmale poeglapse, kes karjasena hoiab raudsauaga kõiki paganaid. See laps haarati Jumala ja ta trooni juurde.
6Ja naine põgenes kõrbe, kus tal oli ase, mille Jumal oli valmistanud, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend päeva.
7Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega, ning lohe sõdis ja tema inglid.
8Lohe ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas.
9Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad - ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga.
10Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat: „Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl.
11Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani.
12Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! 

Maarja kroonimine on imeline saladus, mis lõpetab võidukalt roosipärja saladuste rea. Ka meie, kui püsime palves, saame olla võidukad. Seega rõõmustagem!

*Kuni 1969. aastani tähistati Maarja kroonimise püha katoliku kirikus 31. mail, Neitsi Maarjale pühendatud kuu viimasel päeval. Nüüd tähistame sel päeval Neitsi Maarja külastuspüha (visitatsioon) ja Maarja kroonimise püha on viidud üle kuupäevale, mis varasemalt lõpetas Neitsi Maarja Taevasse Võtmise suurpüha (tähistasime 15. augustil) oktaavi.


2 comments:

  1. Tere ja aitàh kirjutatu eest.
    Vaatasin Teie poolt àratoodud allgallikat ja selles olnud ajakirja teisel lehel, kus pealkirja all: «Sajandi suursùndmus...» all oleval pildil vaadates tàhelepanelikult pildil olevaid tegelasi ja fokuseerides oma tàhelepanu tagaplaanil olevale , kreeka vaimuliku mùtsi kandvale isikule, avastasin oma suureks ròòmuks , et see on mu parim sòber isa Jùri. Miks ta aga vòtis osa protsessioonist , milline tàhistas `luteriusu kuulutamise òiguse andmise` fakti, jààb mulle arusaamatuks. Eks see leht on siseringile lugemiseks, nemad saavad aru , mida sellega on mòeldud.
    Aitàh Teile Kristel, selle ùllatuse eest, nii isa Jùri suhtes, kui ka Teie artiklis esiletoodud, mulle absoluutselt teadmata olnud , ajalooliste faktide àra toomise pàrast. On suur ròòm teada midagi konkreetset oma pùha perkonna s.o. Katoliku Kiriku kangelaste kohta , kes oma elu on andnud selleks, et mina vilets , kòikide teiste hulgas olen saanud osa , meie pùhima Pààstja poolt meile valmistatud banketist. Veelkord suur suur tànu Kristel Teile ja blogi teostajatele, selle vòimaluse pakkumise eest.

    ReplyDelete
  2. Lgp. Kristel Kaar , soovides jagada oma arvamust Teie tekstis àratoodud Ilmutus Raamatu XII ptk.-i tekstist, eriti , aga Teie interpretatsioonist sellest sooviksin ùtelda jàrgmist.
    Katoliku Kiriku Katekismuses 115-116 on àra toodud Pùhakirja interpretatsiooni pòhimòtted s.o.:115 According to an ancient tradition, one can distinguish between two senses of Scripture: the literal and the spiritual, the latter being subdivided into the allegorical, moral and anagogical senses. the profound concordance of the four senses guarantees all its richness to the living rea
    116 The literal sense is the meaning conveyed by the words of Scripture and discoveredding of Scripture in the Church. by exegesis, following the rules of sound interpretation: "All other senses of Sacred Scripture are based on the literal."83
    `allegoorilise/mis puudutab Kristust ja Tema Kirikut` `moraalse/e.tropoloogiline ja anagoogiline/ tulevikku puudutav s.o. vòiduròòmutsevast Kirikust jms. Need on n.n. `spiritual`interpretatsioonid. Teie oma tekstis: «... Ilmutuse raamatu 12:1-12 "Nägemus naisest ja lohest", mille kaudu avab Jumal oma päästeplaani saladusi ja milles on nähtud viidet Neitsi Maarjale kui "uuele Eevale". Sündiv poisslaps kuulutab ette Messia(s)t (Kristus) ja lohe (saatan) paisatakse põrmu.» , tegelete n.n. spirituaalse interpretatsiooniga. See on tàiesti legitiimne tegevus. Kuid kui teksti juurde sòna sònaliselt minna, ja seda vòrrelda evangeeliumites àratoodud , meie pùhima Pààstja Sùndimisega seoses olnud sùndmustega, ei nàe me seal mingeid `lohesid`, ei nàe me seal `poisslast, kes raudkepiga rahvaid valitsema hakkab`. Vaid nàeme , et peale inglite ja vahetult sellega seoses olnud isikute s.o., loomade ja Jumala Ettehoolduse làbi korraldatud imede làbi , karjaste ja hiljem kolme kuningat , ei teadnud sellest sùndmusest keegi midagi.
    Teie tekst: «...sùndiv poisslaps kuulutab ette Messiast...». Ilmutus Raamatu kirjutamise ajaks oli Messias juba siit ilmast lahkunud. Pùha Johannesel ei olnud vaja Tema tulemist uuesti ette kuulutada, seda tegid evangelistid oma evangeeliumites. Kuid nagu ta ise oma raamatu alguses ùtleb kirjutas ta selle : «... et ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde...». See tàhendab tulevikku.
    Kui tekstist làhtuda tuleks meil vàlja selgitada, mida selle kirjutanu mòtles `naise`, `taeva`, `poisslapse`, `lohe`, selle `saba`, `tàhtede`, nende `maapeale lòòmise` jms.-se all. Selle kohta annavad meile juhatust `ancient tradition`.
    Katekismus 95 ùtleb: «:“It is clear therefore that, in the supremely wise arrangement of God, sacred Tradition, Sacred Scripture, and the Magisterium of the Church are so connected and associated that one of them cannot stand without the other». Pùha Pàrandit edasi andvad isad , on oma kirjutistes mitmetest detailidest IR-u XII.s rààgitust
    kònelenud. Nemad enamalt jaolt rààgivad aga , nende detailide pòhjal , pùhast Katoliku Kirikust ja seda , selle maailma viimastel aegadel.
    Nagu ùteldud, aastate jooksul olen màrganud, et kui XII-da `naist` ainult neitsi Maarjaks interpreteerida , vòib juhtuda, et lugeja ei saa tekstis olevat olulise informatsiooni tàiust.
    Veelkord tànu kirjutatu eest ja kòikke ònnistust soovides.

    ReplyDelete