Wednesday, October 16, 2019

Emotsioonid püha John Henry Newmani kanoniseerimiselt

Kirjutab Marge-Marie Paas

Roomas kuulutas paavst Franciscus kardinal Newmani pühakuks 13. oktoobril 2019. Pühakukskuulutamine toimus koos nelja teise õndsaga -  Giuseppina Vannini, Maria Teresa Chiramel Mankidiyani, Dulce Lopes Pontese, Margarita Bays'ga. Püha Peetruse väljakule oli kohale tulnud ligi 100 000 inimest, et olla tunnistajad sellele ajaloolisele sündmusele. Kuid lähemalt Newmani kanoniseerimisest.

Roomas tegelikult algasid Newmani kanoniseerimise sündmused nädal varem. Terve Rooma linn elas ootuses, mil taas kanoniseeritakse katoliku kirikule uued pühakud. Paavsti poolt toimub pühakukskuulutamine 2 kuni 3 korda aastas, mitte enam, vahest isegi üks kord aastas. Seega oli kindlasti tegemist ajaloolise sündmusega.

Kõigile viiele pühakule on omistatud erilised imeteod tervenemise läbi. Samuti tuntud kardinal Newmanile, kes oli vastanud ühe naise palvetele USAs, kellel olid probleemid rasedusega. Kuid need palved said vastuse ning naise erakordselt raske olukord taandus täielikult ning ta tõi Newmani palve abil ilmale ka lapse. Selle naise perekond oli ka kohal kanoniseerimisel.

Newmani kanoniseerimise ajaks planeeriti sümpoosium Angelicumis (üks paavstlik ülikool, mis on eelkõige seotud Aquino Thomase õpetusega ning mida juhivad dominiiklased). Registreerituid oli 900 inimest – rohkemat ei mahutanud auditoorium. Erakordne huvi Newmani filosoofia ja teoloogia vastu äratas paljude huvi: kas tõesti peaks enamgi Newmani õpetusele tähelepanu pöörama tänases katoliiklikus teoloogiastuudiumis?

Laupäeval, õhtu enne kanoniseerimist oli Santa Maria Maggiore (Jumalaema kirik Roomas) valmis palvevigiiliaks. Kirik oli täitunud õhtupalveks rahvaga. Kiriku ukse taga järjekorras oldi juba paar tundi enne, et austada õndsat Newmanit oma kohaloluga. Kirikus oli täielik vaikus, küünlavalgus, rahu, ja seda kõike mõjutas Maggiore altarile asetatud Newmani reliikvia. Pärast tänutundes veedetu palvevigiiliat esines Londoni oratooriumi poistekoor, kes kandis valdavalt ette Tomas Luid de Victoria motette, kelle kaunis muusika kõlab hingedeajal ka Tallinnas Peeter-Pauli kirikus. Newmani oratooriumi üks eesmärke oli anda head muusikalist haridust, miks ka Inglismaa on tuntud oma kauni poistekoori muusika poolest. Selle juured asuvad Newmani elutöös. Ja eelnimetatud autor de Victoria elas ja teenis samas Filippo Neri oratooriumis, kus hiljem Newman.

Pühapäeval oli juba hulk rahvast varahommikul Püha Peetruse väljakul, et olla tunnistajad viie õndsa kanoniseerimisele. Missa eel valdas kogu Püha Peetruse väljakut udu. See oli omaette elamus, et pärast päikesetõus järsku laskub udu Peetruse väljakule. Kas see oli Newmani märk Missale kogunud ustavale rahvale – kindlasti võib seda nii tõlgendada. Missa ajal, kui paavst Franciscus luges palve ja kinnitas Peetruse järglasena 5 õndsat pühakute hulka, hakkasid kõik Püha Peetruse kellad helisema ja kõlas Gloria! Peale seda loeti evangeeliumit nii ladina keeles, kuid ehk täpsem oleks öelda, lauldi ka kreeka keeles pühapäevast pühakirja. Jutluses palus paavst tähelepanu pöörata, et pühakud on meile usutee valguseks. Samuti palus Rooma paavst mitte unustada tänupalvet Jumalale – ka selle eest tänada, et meil on uued pühakud Kirikus, kes aitavad meid – Kristus on nad meile andnud valguseks ja eestkostjaks. Eestkostepalved kõlasid Jumala poole eelkõige kiriku vajaduste eest ning maailma liidrite ja juhtide eest. Pärast Missat paavst Franciscus tervitas Püha Peetruse väljakule tulnud rahvast. Taaskord kõlasid Püha Peetruse kellad Missa lõpus ja saatsid kokkutulnud rahva tänupalvustele.

Pärast pühakukuskuulutamist toimus pühapäeva õhtul Filippo Neri oratooriumis Roomas, kus Newman elas, Londoni oratooriumi poistekoori kontsert – tänupalvus kanoniseerimise eest. Kirik oli täitunud rahu ja vaikusega tänutundes, et Newman on arvatud pühakute hulka, keda kirik oma eestkostjaks just täna väga vajab.

John Henry Newman sündis 1801. Õppis Oxfordi ülikoolis ja juba noorena võttis vastu teenimisameti
püha Clemensi koguduses Oxfordis. Nii sai temast anglikaani kiriku diakon ja hilljem vaimulik. Peale hea hariduse saamist Oxfordis jätkas ta tööd sealses ülkoolis ja liitus Oxfordi-liikumisega. Oxfordi-liikumine oli anglikaani kiriku tegutsemismoodus, mis püüdis säilitada anglikaani kiriku sõltumatust riigist. Selle liikumise eesotsas oli Newman. Selle üheks meetodiks oli religioossete traktaatide ja teoloogiliste tekstide kirjutamine ning avaldamine. Suure hulga neist kirjutas Newman. Kirikuisasid uurides tundis ta kiriku ebakindlust ja ta hakkas tunduma, et see liikumine ei muuda anglikaani kiriku olukorda 19. sajandi Inglismaal. Niisiis peale pikka kaalumist sai temast 1845 katoliiklane. Ta lahkus Littlemore'ist ja läks Birminghami Maarja Ordu majja. Tegelikult kirikulõhed ja kiriku ajalooline võõrandumine Kristusest olid tema uurimisteemad juba noorusaastail. Tänu kirikuisade põhjalikule uurimisele mõistis ta, et kiriku ülesehitamine on võimalik vaid katoliikluses. Loomulikult selline mõtteviis avaldas pahameelt ja ka Oxfordi-liikumise eesotsast pidi ta lahkuma.

Peale katoliiklaseks saamist liikus Newman Rooma, et õppida teoloogiat.  Seal pühitseti ta ka preestriks ja ta jõudis alustada oratoorse vennaskonna inglise osakonna loomist (Roomas asuva Filippo Neri oratooriumi eeskujul). Edasi liikus Newman Iirimaale, kus rajas katoliikliku ülikooli, ning seejärel tagasi Inglismaale, kus jätkas kirjutamist ja vaimulikuelu. Roomas analüüsiti kanoniseerimise tarbeks näiteks 21000 Newmani teksti, kirja, jutlust, artiklit jms kirjutist. See töö, mida Newman endast kirikule, Euroopa vaimukultuuri ja inimeste hingeellu maha jättis, on tohutult suur. Ta viibis Inglismaal, kuni kutsuti Rooma võtma vastu kardinali tiitlit. Kuid Rooma ei jäänud ta kauaks. Ta pöördus tagasi Inglismaale, et aidata väikest katoliikliku kogukonda kardinalina.

Paljud tunnevad kardinal Newmanit suure teoloogina, konvertiidina ja Oxfordi ülikooli õppejõuna (ka Oxfordi-liikumise eestvedajana), kuid tuleb tunnistada, et tema vaimne elu oli äärmiselt muljetavaldav ja sügav. Tema intentsiivne palveelu ja tema poolt kirjutatud palved on väga südamlikud ja põhjalikult läbi mõeldud, mida paluda Jumalalt. Ka aktiivne suhtlus pühakutega palves ei ole vähem tähtsam kui suured jutlused kirikukantslist. Eelkõige tema palveelu ja spirituaalset mõõdet Tõe tunnistamisel on oluline tunda ka eestlastel, kes samuti elavad maal, kus katoliiklased on vähemuses, nagu elas Newman Inglismaal. Ta on üks meie palveelu eeskuju, nüüd ka meie endi eestkostja Jumala juures.

Püha John Henry Newman, palu meie eest!

1 comment:

  1. L.+J.+C.
    Aitàh Marge-Marie ja blogi toimetus selle meeltùlendava mòtiskluse eest. Cardinal Henry oli ùks minu kujunemise aja peamisi isikuid , kellede kirjutised aitasid ,minus mu katoliikliku identiteeti rajada. Ma arvan, et kardinali austajatele on kindlasti teada tema n.n. biglietto speech, mida antakse siis kui kardinali mùtsi vastu vòetakse. Ma arvan , et selles on pùha mehe kogu elu ja hoiakud kokku vòetud. Samas on see ka omalaadne prohveteering , mis paljus osas on tàitunud. Aitàh veelkord kirjutajale.
    http://www.newmanreader.org/works/addresses/file2.html

    ReplyDelete