Thursday, December 3, 2020

Katoliku kiriku ajalookonverents 5. detsembril

Järgemööda juba neljandal konverentsil roomakatoliku kiriku ajaloost Eestis tuleb teemaks katoliku kiriku Eesti osa ja üleilmse kiriku vahekord. Seda ajaperioodil, kus riigipiiride ülene koostöö oli mitmeti keerulisem kui see on täna, vaatluse all on peamiselt 20. sajand.
 
Konverents toimub virtuaalselt aadressil: http://bit.ly/ajalookonverents
 
Kontakt: reitalu.t@gmail.com
 
Kavas:

Riho Altnurme,
"Katoliku kiriku ajaloost üldkirikuloo taustal."
 
Ingmar Kurg,
"Vatikani II kirikukogu järelmõju Eestis"
 
Kalev Kask,
"Acta Pontificum Estonica"
 
Katrin Laur,
"Ed. Profittlichi kiri 26. aug 1940 vend Stefanile ja vennanaine Clarale".
 
Maarja Kaplinski,
"Charles Bourgeois, Ma rencontre avec la Russie: Narva-Esna-Tartu-Moscou, Buenos Aires 1953"
 
Toomas Abiline,
"Preestrid välitöödel ehk töökorraldusest 1920. - 1930. aastate Eesti katoliku kirikus." 
 
Lambert Klinke,
"Stefan Ciesla SChr (18.08.1912 -07.10.2019)"

3 comments:

  1. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
    Replies
    1. L.+j.+C.
      DR.Kure tekst: 46.49: « Kuidas vòis nii juhtuda...,Kirik tahab maailma hàdadele vastu tulla mitte needmisega, vaid tòega ja halastusega(paulusVI-da parafraseering). Kas see muutus on tòesti sùndinud? Kùsib dr. ja jàtkab: Kuidas on vòimalik, et pikalt ennast isoleerinud ja maailmaga pahuksisse làinud Katoliku Kirik otsib ùhtsust, kristlastega, kòik(?) kogu maailma kristlastega`.
      Akadeemikute tekstidega tegeledes on vòimalik màrgata, et neil on oma mòtete peasuund/mòtete kàekiri. Dr. Kure puhul vòib , minu alandliku arvamuse jàrgi ùtelda , et tema akadeemiline kàekiri/kalligraafia, kui soovite, on sisse harjutatud tuntud modernistlik `katoliiklike` akadeemikute, nagu jesuiidiisa, usust taganeja ,George Tyrrelli ja selle kuulsa òpilase Alfred Loisy `kalligraafiast`. Mòlemad on pùha Kiriku koosseisust ekskommunikeeritud akadeemikud. Dr.K.millegipàrast oma akadeemilistes tòòdes, oikumeeniast ja Kiriku maailma suhetest,pea eksklussiivselt kasutab ainult ùlalpool nimetatud , usu àra pòlanud ja eksiòpetajate materjale. Miks see nii on, selle kaalutluse jàtan austatud blogi lugejate arvata.
      Dr. Kure mòtteliin , pea sòna sònaliselt jàrgib ùlalmainitud , kas ma julgen seda ùtelda , pùha Katoliku Kiriku vihkajate ,poolt ette sillutatut.
      Ùlalpool olevas tekstis ùtleb dr. , parafraseerides p.PaulusVI, kes justkui oleks màrkinud, et Kirik oli maailmaga pahuksisse làinud. Pùhal paavstil ei olnud selline hoiak. Vaid Kristuse asemikuna pùùdis ta mòista kuidas ta saaks paremini oma karjase kohust tàita ja selleks pùùdis ta maailma hetke tasemest làhtuda, selleks, et `maailmale `pòòrdumise vajalikuse mòistmist kergemaks teha. Isiklikult arvan, ja see on kindlasti ùheks keskustelu teemaks, et Kiriku taktika on osutunud ekslikuks. Strateegiline liin on aga jàànud samaks-s.o. maailma pòòramine. Tànu Jumalale.

      Delete
  2. Siia ùks imeline tsitaat pùha Isa Ecclesiam Suam tekstist: The fact that we are distinct from the world does not mean that we are entirely separated from it. Nor does it mean that we are indifferent to it, afraid of it, or contemptuous of it(dr.aga ùtleb , et Kirik on pahuksis). When the Church distinguishes itself from humanity, it does so not in order to oppose it, but to come closer to it. A physician who realizes the danger of disease, protects himself and others from it, but at the same time he strives to cure those who have contracted it. The Church does the same thing. It does not regard God's mercy as an exclusive privilege, nor does the greatness of the privilege it enjoys make it feel unconcerned for those who do not share it. On the contrary, it finds in its own salvation an argument for showing more concern and more love(Kirik armastab maailma? Mida dr. selle peale ùtleb?) for those who live close at hand, or to whom it can go in its endeavour to make all alike share the blessing of salvation(mille eelduseks on pòòrdumine).

    ReplyDelete