Monday, October 1, 2018

Rõõmurikas roosipärg koos püha Jeesuslapse Thérèse'i mõtisklustega

Kuna oktoobrikuu on pühendatud roosipärjale palvele, siis avaldame kuu esimesel päeval, mil mälestame ka armast Jeesuslapse Thérèse'i, pühaku mõtisklused rõõmurikkale roosipärjale.

Anname ka teada, et meie paavst palus kõigil katoliiklastel palvetada oktoobrikuu jooksul igapäevaselt roosipärga Kiriku eest. Kusjuures Püha Tooli eriliseks sooviks oli, et roosipärja lõppu lisatakse kaks palvet. Esimene neist on igivana, juba III sajandist pärinev palve Sub tuum, kus palutakse Jumalaema erilist kaitset tema mantli hõlma all.

Ladinakeelne palve kõlab järgmiselt:
Sub tuum praesidium confugimus Sancta Dei Genitrix. Nostras deprecationes ne despicias in necessitatibus, sed a periculis cunctis libera nos semper, Virgo Gloriosa et Benedicta. 

Ja selle eestikeelne (ligikaudne) vaste:
Sinu kaitse ja varju alla põgeneme, püha Jumalasünnitaja. Ära põlga meie palveid, kui me oleme hädas, vaid hoia meid alati kõikide ohtude eest, Sina, auline ja püha Neitsi. Aamen.

Teine palve pöördub Kiriku kaitsja, püha peaingel Miikaeli poole, kes abistab Kirikut võitluses saatana rünnakute vastu. Selle palve kirjutas paavst Leo XIII ning ladina keeles kõlab see nii:
Sancte Michael Archangele, defende nos in proelio; contra nequitiam et insidias diaboli esto praesidium. Imperet illi Deus, supplices deprecamur: tuque, Princeps militiae caelestis, Satanam aliosque spiritus malignos, qui ad perditionem animarum pervagantur in mundo, divina virtute, in infernum detrude. Amen.

Ja eesti keeles:
Püha Peaingel Miikael, kaitse meid lahingus kurja vaenlase õeluse ja püüniste vastu. Me palume alandlikult: Jumal näidaku talle kätte koht ja Sina, Taevase Sõjaväe vürst, tõuka Jumala väe läbi põrgusse saatan ja teised kurjad vaimud, kes hulguvad mööda ilma hingede hukatust otsides. Aamen.

Paavst Franciscuse sooviks on, et kogu Jumala rahvas anuks Neitsi Maarjalt ja pühalt Miikaelilt Kirikule kaitset kurja jõudude eest, kelle eesmärgiks pole midagi muud kui meid lahutada Jumalast ja üksteisest. Püha Isa soovib eestpalveid, et püha Jumalaema asetaks Kiriku oma kaitsva mantli varju alla ja hoiaks teda suure süüdistaja rünnakute eest, ning et Kirik samal ajal saaks üha teadlikumaks oma nüüdsel ajal ja minevikus korda saadetud vigadest, eksimustest ja kuritarvitamistest, võttes ühtlasi ette kõhklematu lahingu kurja vastu.

Esimene rõõmurikas saladus: Inglikuulutus Neitsi Maarjale
Tema juurde tulles ütles Gabriel: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!” (Lk 1, 28) 

Võtta vastu alandlikkuse suurus

Siin külastab ingel kõige väiksemat, kõige viimast loodute seas... Siin saab Püha Vaimu toimel lihaks Sõna, armastusväärse Kolmainsuse teine Isik, kes üheksa kuu vältel jäi surelike silmade eest varjatuks.

Oo Jeesus, kui Sa tulid alla Neitsi Maarja juurde, looritasid sa nõnda oma lõputu au ja suuruse, tehes tema neitsilikust üsast endale teise taeva.

Jumalikku Kuningat tõmbas ligi Maarja alandlikkus. Oo, Sind armastan ma, Maarja, kes sa ütled end olevat Jumala teenija, Jumala, keda sa vaimustad oma alandlikkusega. See vaoshoitud voorus teeb sind kõikvõimsaks, see meelitab sinu juurde Pühima Kolmainsuse.

Jäägu ka meile võõraks kõik, mis särab, armastagem oma väiksust, armastagem mitte midagi tunda, siis saame me vaimus vaesteks ja Jeesus tuleb meid otsima: olgu me nii kaugel kui tahes, ta muudab meid armastuse leekideks.

Ometigi inimese tee ei olene temast enesest (Jr 10,23) ning mõnikord me üllatame iseendidki, ihaldades seda, mis särab. Niisiis reastugem ebatäiuslikke sekka, pidagem iseendid väikesteks hingedeks, kellele on vaja, et Hea Jumal neid igal hetkel toetaks. Kohe, kui ta näeb meid veendununa oma olematuses, ulatab ta meile käe. Kui me tahame ikka veel üritada midagi suurt teha, isegi innukuse ettekäändel, jätab hea Jeesus meid üksi. Kui ma ütlesin: „Mu jalg vääratab”, siis sinu heldus, Issand, toetas mind (Ps 93,18). Jah, piisab sellest, et end alandame, et kannatame välja oma puudusi. See on tõeline pühadus! Võtkem kätest kinni ja jookskem kõige viimasele kohale.

Sa paned mind aru saama, et sinu jälgedes kõndida ei ole võimatu, oo valitute Kuninganna! Sa tegid nähtavaks kitsukese taevatee, harrastades alati kõige alandlikumaid voorusi. Sinu juures, Maarja, tahan jääda väikeseks, kuna ma näen kõige maapealse suursugususe tühisust.

Oh, et seda headust, Jeesuse halastavat armastust tuntakse nii vähe! Tõsi, selleks, et rõõmu tunda neist aaretest, peab end alandama, ära tundma oma olematuse – ja siin ongi see, mida paljud hinged ei taha teha.

Isegi kui ma oleksin sooritanud kõik Püha Pauluse teod, peaksin end ikka tühiseks sulaseks (vt Lk 17,10), ent just see ongi minu rõõm, kuna omades mitte midagi, saan ma kõik Healt Jumalalt.


Teine rõõmurikas saladus: Maarja külaskäik Eliisabeti juurde
Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!" (Lk 1, 41-42) 

Võtta vastu valmidus ligimest armastada

Sa külastad püha Eliisabeti, kelle juures õpin ma harrastama tulihingelist armastust. Seal kuulen ma vaimustunult püha hümni, mis voolab sinu südamest, õrn inglite Kuninganna. Sa õpetad mind laulma jumalikke ülistuslaule, kiideldes Jeesuse, mu Päästja üle. Sinu armastuse sõnad on müstilised roosid, mis peavad lõhnastama kõik järgnevad ajastud.

Elada armastusest, see on lakkamatult seilata, külvates kõikide südamesse rahu ja rõõmu. Me peame rutuga kiirustama halastuse tegudele.

Hea Jumal andis mulle mõista, mis on armastus, tõsi, ka enne mõistsin ma seda, aga ebatäiuslikul viisil; ma ei olnud süvenenud sellesse Jeesuse sõnasse: Teine [käsk] on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 22,39). Mina rakendasin end eelkõige Jumalat armastama ning just teda armastades mõistsin, et minu armastus ei tohiks avalduda pelgalt sõnades, sest Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. (Mt 7,21)

Ma mõistan nüüd, et täiuslik armastus sisaldub selles, et talutakse teiste vigu ja puudusi, üllatumata nende nõrkuste üle, ning õppides kõige väiksematestki voorustegudest, mida näeme neid harrastavat. Mäletades, et armastus katab kinni pattude hulga (1Pt 4,8), ammutan ma külluslikust kaevandist, mille Jeesus minu ees on avanud.

Ma kinnitan teile, et armastust ei ole maailmas mõistetud, ning ometigi on see peamine voorus.

Kui ollakse kehaliselt haige, tõttavad kõik lohutust pakkuma. Oh, miks me ei tee samamoodi oma ligimeste vaimsete haiguste puhul? Kui mu õde või vend on hingeliselt haige ja ebameeldiv kõiges, siis kaugenevad temast kõik, teda vaadatakse halva pilguga, ning selle asemel, et talle lohutust pakkuda, suunatakse mõnikord just temale haavavaid sõnu – temale, kes on jõuetu ning võimetu neid taluma! Niisiis soovin ma oma naeratused, kiindumuse ja peenetundelisuse hoida justnimelt haigetele hingedele – siin peitub tõeline armastus.

Oh, kuidas Hea Jumal on armuline ebatäiuslikele hingedele! Meilgi tuleb toimida nagu Hea Jumal, pühendada kogu oma taktitunne ja tähelepanu ebatäiuslikele hingedele. Me armastame Head Jumalat sedavõrd, kuivõrd me teostame ligimesearmastust.

Kolmas rõõmurikas saladus: Jeesuse sünd Petlemmas
Aga ingel ütles [karjastele]: „Ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. (Lk 2, 10-11) 

Võtta vastu Jeesuslaps

Elul on mõte vaid siis, kui seda anda: Jumal sai üheks meie seast, ta annab ennast maailmale, et meie elaksime.

Oo Joosep ja Maarja! Ma näen teid ära tõugatuna kõikide külaelanike poolt. Keegi ei soovi oma külalistemajja vastu võtta vaeseid võõraid, koht on mõeldud suurtele! Ning Taevakuninganna peab ilmale tooma oma Jumala loomalaudas. Oo, mu kallis ema, küll oled sa armastusväärse, küll oled sa suur niivõrd armetus paigas!

Jeesus sündis tallis – Jeesus, Elava Jumala Poeg, varjas oma ülima au lapse näojoonte taha. Tema aujärjeks oli sõim, kuldkeppi aga polnud kuskil, ka ei nähtud tema peas krooni – mitte midagi, mis sädeleks välispidisele maailmale!

Seeravid ei suutnud uskuda, et Jumal võis nii madalale laskuda. Nad oleksid soovinud auhiilgusega kroonida Suurt Kuningat, kelle nad kaotanud olid! Aga mähkmetes Jeesuslaps, enam kui suurimat kirkust, enam kui inglite tulihingelisust, eelistas alandlikkust. Nõndaviisi laskudes näitab Jumal oma lõputut suurust. Kes mõistaks seda müsteeriumi – Jumal teeb end väikseks lapseks? Tema, Igavene, Kõigeväeline!

Armastus on kirjeldamatu müsteerium, mis pani sind hülgama oma taevast asumaad. Kui ma näen teda, kes on Surematu, mähkmetes, kui kuulen Jumala Sõna nõrka häälitsust, oo, mu kallis ema, siis ma ei kadesta enam ingleid, sest nende võimas Issand on minu kallis vend!

Kui suur on alandliku loodud olendi õnn. Seeravidki sooviksid oma vaimustuses jätta ingelliku loomuse ning saada lasteks!

Issand, õpeta mind vastu võtma oma vaesus – just seal tahad sa sündida. 

Neljas rõõmurikas saladus: Jeesuse templisse toomine
Nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: „Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks” (Lk 2, 23) 

Võtta vastu rõõm antust

Milleks öelda vanakese Siimeoni prohvetlike sõnade kohta, et Neitsi Maarjal oli alates sellest hetkest lakkamatult silme ees Jeesuse Kannatus? Ja sinu endagi hinge läbistab mõõk (Lk 2,45), oli öelnud vanake. See ei olnud aga mõeldud käesolevaks ajaks, vaid oli ennustus tuleviku jaoks.

Selle asemel, et põlata puhtaid ja lihtsaid rõõme, soovid sa neid jagada, sa suvatsed neid õnnistada.

Ma armastan sind, kui oled end hajutanud teiste naiste sekka, kes on sammud seadnud püha templi poole. Ma armastan sind, kui esitled meie hingede Päästjat õndsale vanakesele, kes ta oma kätega sülle võtab.

Ma olen end andnud Jeesusele, et tema saaks minus korda saata täielikult oma tahte, ilma, et loodud olendid sellele takistusi seaksid.

Kuidas saab üks hing, kes on nii puudulik, nagu mina seda olen, soovida omada armastuse täiust? Oo Jeesus, minu esimene, minu ainus sõber, sina, keda ma üksnes armastan, ütle mulle, mis on see müsteerium? Miks sa ei jäta neid hiiglaslikke soove suurtele hingedele?

Ma olen kõigest laps, jõuetu ja nõrk – hiilgavad teod on talle keelatud. Ent kuidas ta annab tunnistust oma armastusest, kuna armastus tõestub ju tegude läbi? No, väike laps viskab lilli, ta lõhnastab nende parfüümiga kuningliku trooni, ta laulab oma hõbedase häälega armastuse hümni.

Jah, mu Armastatu, nii jõuabki mu elu lõpule, mul pole teist viisi, et tõestada sulle oma armastust, kui visata lilli, see tähendab, kasutada ära kõiki väikseid asju ja teha neid armastusega.

Te näete, et ma ei ole muud kui väga väike hing, kes saab Heale Jumalale pakkuda vaid kõige väiksemaid asju.

Ma hakkasin eelkõige harrastama väikseid voorusi, kuna mul puudus oskus praktiseerida suuri.

Suured patukahetsusteod ei ole minu jaoks. Neisse tuleb suhtuda umbusaldusega. Uskuge mind, ärge viskuge kunagi sellele teele, see ei ole väikeste hingede oma.

Kõik ihulikud patukahetsusteod ei ole midagi, kui neid asetada kaalukausile armastusega.

Teene ei seisne mitte rohkes tegutsemises ega andmises, vaid eelkõige vastuvõtmises ja rohkes armastamises, ning hinge, kes ennast täielikult Jeesusele annab, teda nimetab Jeesus ise oma emaks, õeks ja kogu oma perekonnaks (vt Mt 12,50).

Minu ainus armastus oled Sina, Issand! Sa tahad minu südant, Jeesus, Sulle ma annan selle. Kõik oma soovid hülgan ma sinu kätte.

Viies rõõmusrikas saladus: Jeesuse leidmine templist
Jeesus jäi Jeruusalemma, ent tema vanemad ei teadnud seda (Lk 2,43).

Võtta vastu lihtsa elu tarkus

Kolme päeva vältel tuleb sinu südant üle ujutama kibe kurvastus nagu määratu ookean – Jeesus varjab end sinu õrnuse eest Jeruusalemmas!

Lõpuks ometi sa märkad teda ja rõõm haarab su endasse; sa ütled ilusale lapsele, kes on seadusetundjaid võlumas: Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina oleme sind südamevaluga otsinud (Lk 2,48). Ja Jumal-Laps vastab – oo, milline uurimatu müsteerium – kallile emale, kes tema poole oma käed sirutab: Miks te siis olete mind otsinud? Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt? (Lk 2,49).

Palun tee mind osavaks taevaste asjade jaoks: näita mulle Evangeeliumisse peidetud saladusi – see kuldraamat on minu kõige kallim aare.

Evangeelium õpetab mulle, et kasvades tarkuses, jäi Jeesus Joosepile ja Maarjale allaheitlikuks. Ja minu süda meenutab, millise õrnusega kuuletus ta alati oma kallitele vanematele. Nüüd mõistan ma templi müsteeriumit, minu armastatud Kuninga varjul olevaid sõnu: Ema, sinu hell laps tahab, et sa oleksid eeskujuks hingele, kes Jumalat otsib usuöös.

Ma olen kindel, et Maarja tõeline elu pidi olema täiesti lihtne. Teda näidatakse kättesaamatuna, ent teda peab näitama järgitavana, tuues välja tema voorused, öeldes, et ta elas usus nii nagu meie, ning tõestades seda Evangeeliumiga, kust me loeme:  Aga nemad ei mõistnud neid sõnu, mis ta neile rääkis (Lk 2,50). Ja veel see teine kirjakoht, mitte vähem salapärasem: Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti (Lk 2,33). See imekspanemine eeldab teatavat üllatusmomenti, kas te ei leia?

Ma tean, et Naatsaretis elasid sa väga vaeselt, Ema, täis armu, tahtes mitte midagi enamat! Polnud seal vaimustusi, imetegusid, ekstaase, mis su elu oleks kaunistanud, oo valitute Kuninganna! 

Väikeste arv on maa peal üsna suur: nad võivad värisemata oma silmad sinu poole tõsta! Sulle meeldib kõndida nendega ühel sammul, võrreldamatu Ema, et neid taevasse juhatada.

Ning hea püha Joosep, ma näen teda hööveldamas, end väsitamas! Oh, kui palju me üllatuksime, saades teada kõike seda, mida ta kannatas, et Jeesust ja Maarjat toita ning kaitsta.

Mulle valmistab meelehead, kui mõtlen püha Perekonna peale ja kujutan ette kõige tavalisemat elu, mitte imesid, millest jutlustatakse ja mida eeldatakse.

Jah, peidetud elu on mulle kallim kui kogu taevahiilgus! Sinule meelepärane olla on minu ainus õppetöö ja minu õndsus oled Sina, Jeesus.

No comments:

Post a Comment