Friday, March 8, 2019

Surmapatud, mida kõik peaksid teadma

Artikli on koostanud Heido Trofimov

Iga patt on Jumala solvamine ning Tema täiusliku armastuse ja õigluse tagasilükkamine. Aga siiski ei ole kõik patud sama rasked. Surmapatt hävitab armastuse inimese südames. Seda tehes pöördub inimene ära Jumalast kui oma viimsest eesmärgist ja õndusest ning eelistab Temale mõnda madalamat hüve. Andeksantav patt seevastu võimaldab armastusel püsida, ehkki haavab ja nõrgestab seda.

Kes sureb surmapatu seisundis see tähendab ilma, et ta oleks surmapattu andeks saanud läheb pärast surma põrgusse. Ainukene korraline viis raskeid patte andeks saada on sakramentaalsel pihil; isegi täiuslik kahetsus ei päästa iseenesest surmapatu seisundist, kuigi muidugi on kahetsus surmapatust pääsemiseks möödapääsmatu tingimus. Andeksantavaid patte, mis ei hävita meie suhet Jumalaga, kuigi nõrgendavad seda, võib andeks saada ka ainult kahetsuse teel või armulaua vastuvõtmisel, ning andeksantavate pattude pihtimine pole kohustuslik, kuigi on soovitatav. Kes sureb üksnes andeksantavate pattudega, läheb pärast surma purgatooriumisse ja lõpuks taevasse.

Kuna armulaud on meie "vaimne toit", kehtib loogika: toit tugevdab nõrki (ehk neid, kes on teinud andeksantavaid patte), aga mitte surnuid (neid, kes on surmapatu seisundis). Enamgi veel; armulaua vastuvõtmist surmapatu seisundis peetakse samuti surmapatuks, mis patuse olukorra veel raskemaks muudab. Seetõttu kirjutab püha Paulus, "Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast! Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust." (1Kr 11:28-29)

Surma - ja andestatavate pattude eristamine põhineb Piiblil, kuna juba Vanas Testamendis määrati erinevate pattude lunastamiseks erineva raskusega karistusi. Samuti ütleb Jeesus ise:
Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. (Mt 5:19)
Kas panite tähele? Issand ütleb meile, et keegi võib tühistada mõne käskudest ja isegi õpetada teisi sedasama tegema, aga siiski siseneda taevariiki! Aga üsna varsti pärast seda ütleb Jeesus:
Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud. Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse. (Mt 5:28-29)
Seega õpetab Jeesus selgelt, et on olemas patte, mis lahutavad meid Jumalast, ning patte, mis meid Jumalast täielikult ei lahuta - surmapatud ja andeksantavad patud.

Seda silmas pidades on inimestel loomulikult uudishimu teada, millised patud on surmapatud? On levinud viis esitada surmapatu kvalifitseerimiseks 3 tingimust: eksitud on kaalukas asjas, mis on sooritatud teadlikult ja tahtlikult. Seejuures on kõige ebamäärasem, millised asjad on "kaalukad", nii et neis eksimine kujutab endast surmapattu?

On tõsi, et Kirik ei ole kunagi koostanud mingit lõplikku surmapattude nimekirja, aga on palju patte, mida on erinevates kohtades kirjeldatud sõnaga "raske" või on muud moodi mõista antud, et tegu on "kaaluka asjaga".  

Piiblis esitab näiteks Paulus nimekirja pattudest, mille kohta ta ütleb, et kes neid sooritab, ei pääse Jumala riiki:
Lihaliku loomuse teod on ilmsed, need on: hoorus, rüvedus, kõlvatus, ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kiivus, raevutsemine, isemeelsus, lõhed, lahknemised, kadetsemine, purjutamised, prassimised ja muu sarnane, mille eest ma teid hoiatan, nagu ma varemgi olen hoiatanud, et need, kes midagi niisugust teevad, ei päri Jumala riiki. (Gl 5:19-20)
Mujal kirjutas püha Paulus jällegi:
Või te ei tea, et ülekohtused ei päri Jumala riiki? Ärge eksige: ei kõlvatud ega ebajumalateenijad, ei abielurikkujad ega lõbupoisid ega meestepilastajad, ei vargad ega ahned, ei joodikud ega pilkajad ega riisujad päri Jumala riiki! (1Kr 6:9-10)
Kirik õpetab ka, et raev, jumalateotus, kadedus, vihkamine, viha, pühapäevasel Missal käimise kohustuse mittetäitmine, usuvastased teod (uskmatus Jumala suhtes või hereesia), patud lootuse vastu (meeleheide või jultumus) ja patud armastuse vastu (ükskõiksus või Jumala vihkamine) on kõik kaalukad asjad, milles eksimine tähendab surmapattu.

Veel tuletab katehheetiline traditsioon meelde, et on olemas "taeva poole kisendavad patud", mida loetletakse neli tükki: sihilik tapmine, soodoma patt (suguline läbikäimine loomadega, omasoolistega, lastega), vaeste, leskede või orbude rõhumine ning teenitud töötasu maksmata jätmine.

Viimaks peetakse ka nn põhipatte uhkust, ihnsust, himurust, viha, õgardlust, kadedust ja laiskust surmapattudeks. Siiski sõltub nende pattude raskus nende sooritamise intensiivsusest näiteks on võimalik olla ainult natukene vihane, ning sel juhul ei pruugi veel tegu olla surmapatuga. Samuti öeldakse tihti, et igas patus peegeldub alati uhkus, aga see ei muuda iga pattu veel surmapatuks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et "kaalukad asjad" on määratud kümne käsuga, aga siinkohal on oluline meeles pidada, et vastavalt Kiriku õpetusele esindab iga käsk rohkem, kui on väljendatud selle üleskirjutuses. Näiteks käsk "ära riku abielu" ei keela üksnes abielurikkumist, vaid kõiki puhtusevastaseid tegusid.

Järgnevalt esitame kümnest käsust ja Jumalikest voorustest lähtuvalt ühe tingliku surmapattude nimekirja, lisades vajadusel vastavad seletused. Inspiratsiooni on saadud leheküljel vcatholic avaldatud artiklist ning kasutatud on eestikeelse katoliku katekismuse abi.

Esimene käsk: Mina olen Issand, sinu Jumal. Ärgu olgu sul teisi jumalaid.

Ebajumalakummardamine millegi muu kui Jumala kummardamine, austamine või uskumine moel, mis on kohane üksnes Jumala suhtes.

Nõidus, maagia ja ennustamine sealhulgas saatana ja deemonite abi kasutamine, surnute hingede kutsumine või muud praktikad, mis väidetavalt tulevikult “loori tõstavad”. Horoskoopide, astroloogia, käejoontelt lugemise, märkide seletamise ja oraaklite, selgeltnägemise ning meediumide küsitlemise taga peitub tahe võimutseda aja, ajaloo ning lõppkokkuvõttes ka inimese üle ning samas ka soov salajasi vägesid enda poole võita. See on vastuolus armastava aukartusega, mida me üksnes Jumalale võlgneme. 

Pühaduseteotus pühitsetud asjade või pühakodade rüvetamine või pühendunute kallal vägivalla kasutamine.

Ateism "Jumala viha ilmub taevast inimeste igasuguse jumalakartmatuse ja ülekohtu vastu" (Rm 1:18)

Teine käsk: Ära kuritarvita Jumala nime

Jumala teotamine see tähendab, et Jumalale öeldakse – kas seesmiselt või väliselt – vihkamise-, etteheite- või väljakutsesõnu; Jumalast kõneldakse halvasti, Talle ei osutata sõnades austust ning Jumala nime kuritarvitatakse. Keeld Jumalat teotada hõlmab ka sõnu Kristuse Kiriku, pühakute või pühade esemete vastu.

Valevandumine ja vannete murdmine see toimub siis, kui keegi annab vande all lubaduse, mida ta ei kavatsegi täita või hiljem murrab. Samuti on vande all millegi halva tegemiseks kohustuse võtmine vastuolus Jumala nime pühadusega.

Kolmas käsk: pühitse pühapäeva

Pühapäeval või pühapäevadega võrdsustatud suurpühadel on Missal käimine kohustuslik. Selle kohustuse tahtlikku täitmata jätmist peetakse raskeks patuks.

Viies käsk: ära tapa

Mõrv otsene ja tahtlik tapmine. Ka kaudne tapmine (näiteks keeldumine abistada hädas olevat inimest) võib olla raske patt, samuti tahtmatu tapmine, kui keegi saab surma hooletuse tagajärjel.

Abort

Eutanaasia  iga tahtlik tegevus või tegemata jätmine eesmärgiga keegi surmata on mõrv, isegi siis, kui inimene ise soovis surra. Samas ei kohusta see käsk surmavalt haigeid inimesi iga hinna eest kauem elus hoidma, ning möödapääsmatu surma aktsepteerimine, kui seda ei soovita ega ise esile ei kutsuta, on lubatud.

Enesetapp see on ränk eksimus õige enesearmastuse, ligimesearmastuse ja Jumala armastamise vastu.

Hukutamine hoiak või käitumine, mis juhib teise inimese kurja tegema. See, kes hukutab, saab oma kaasinimese ahvatlejaks.  Eriti raske on see patt siis, kui seda põhjustavad need, kes loomuse või neile usaldatud ameti tõttu on kohustatud teisi õpetama ja kasvatama. See andis meie Issandale põhjuse öelda: „Aga kes iganes on püüniseks kellele tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks parem, et talle veskikivi kaela riputataks ja ta uputataks mere sügavusse“ (Mt 18:6). 

Narkootiliste ainete või alkoholi liigtarbimine

Õgardlikkus ülemäärane armastus toidu vastu. See on patt mõõdukuse vooruse vastu ja sõltuvalt selle intensiivsusest võib see olla surmapatt. 

Suur viha katekismuse järgi on viha soov kätte maksta. Kättemaksu soovimine eesmärgiga kahjustada seda, keda tuleb karistada, on lubamatu. Kui viha ulatub kaasinimese tahtliku tapmise või raske haavamise soovini, kujutab see rasket eksimust.

Vihkamine ligimisele tahtlikult kahju soovimine. Vihkamine on raske patt, kui tahtlikult tahetakse kaasinimesele tõsist kahju.

Väljapressimine

Kuues käsk: ära riku abielu

Abielu rikkumine abieluline truudusetus. Kui abielus olev inimene on kas või põgusas seksuaalses suhtes ükskõik kellega peale oma seadusliku abikaasa, rikub ta abielu.

Lahutus lahutus on patt iseenesest, mida süvendab see, kui pärast lahutust uuesti abiellutakse.  Abikaasa, kes on astunud uude liitu, elab sel juhul pidevas avalikus abielurikkumises.

Hooramine seksuaalsed suhted abielus mitte oleva mehe ja abielus mitte oleva naise vahel. See on alati raske patt. 

Pornograafia see haavab raskelt kõikide osalejate (näitlejate, kaubitsejate, publiku) väärikust ning on nende kõigi jaoks ränk süütegu.

Prostitutsioon

Vägistamine

Homoseksuaalsed teod need on oma seesmise loomu poolest korravastased ning rikuvad loomuseadust, sest välistavad suguaktis elu edasiandmise ja tõelise tundelise ja sugulise teineteise täiendamise. Neid ei tohi mingil juhul heaks kiita. Homoseksuaalsed inimesed on kutsutud elama tsölibaadis. Need objektiivselt korrastamata kalduvused on enamikule neist katsumuseks. Neid isikuid tuleb kohelda austuse, kaastunde ning taktitundega. 

Intsest

Masturbeerimine seksuaalsel aktil on kaks tähendust: soo jätkamine ning abikaasade ühekssaamine. Masturbeerimine on mõlema tähendusega vastuolus ning on alati raske patt.

Kontratseptiivide kasutamine seksuaalse akti tahtlikult viljatuks muutmine, kui see vastasel juhul oleks olnud viljakas, on alati raske patt.

Seitsmes käsk: ära varasta

Vargus igaühel on õigus eraomandile, mis on saavutatud iseenda tööga või saadud õiglasel viisil. Vargus seisneb võõra vara õigusvastases omastamises vastu omaniku mõistlikku tahet. Kes ükskõik mil viisil ebaõiglaselt võõrast vara omastab, rikub seitsmendat käsku isegi juhul, kui ta sealjuures ei lähe vastuollu ilmaliku seadusandlusega.

Pettusega kellelegi kahju tegemine

Teenitud töötasu maksmata jätmine

Õnnemängud või kihlveod need ei ole iseenesest õiglusega vastuolus, aga muutuvad kõlbeliselt lubamatuteks juhul, kui nad riisuvad selle, mida inimene ise ja teised inimesed enda ülalpidamiseks vajavad. Sõlmida ebaõiglast kihlvedu või petta mängus on raske patt, välja arvatud juhul, kui kahju on nii tühine, et kahjustatu seda mõistlikul viisil ei saa tõsiseks hinnata. 

Vaeste rõhumine

Kaheksas käsk: ära tunnista valet oma ligimese vastu

Valetunnistus ja valevanne tõele mittevastav tunnistus on eriti ränk siis, kui seda tehakse avalikult. Kohtu ees muutub see valetunnistuseks, vande all antuna saab sellest valevanne.

Meelitamine ja võltskiitus see on raske patt, kui selle abil kaasinimesi kurjadele tegudele ja väärhoiakutele ahvatleda või neid selles toetada. Võltskiitus on andestatav patt, kui ta toimub vaid meeldida tahtmise ajendil, soovist takistada kurja, vajadusest leida lahendust hädale või soovist saavutada õigustatud kasu. 

Valetamine see on alati patt, kuigi mitte alati surmapatt. Vale raskust mõõdetakse selle tõe loomusega, mida ta moonutab, asjaolude ja eesmärkidega, mida valetaja taotleb ning kahjustustega, mis vale ohvritele valest tekivad. Valetamine muutub surmapatuks, kui see rikub rängalt õigluse ja armastuse voorusi.

Üheksas käsk: ära himusta oma ligimese naist

Himurus   korrastamata iha või sugulise naudingu korrastamata nautimine. Suguline nauding on kõlbeliselt korrastamata, kui seda otsitakse tema enese pärast ja ta sealjuures lahutatakse tema soojätkamise ja armastava ühinemise lõppeesmärgist.

Kümnes käsk: ära himusta oma ligimese vara

Ahnus maiste varade mõõdutundetu himustamine ja ohjeldamatu saamahimu, mis lähtub mõõdutundetust, kirglikust rikkuse ja sellega seotud võimu omandamise soovist. Samuti on raske patt sooritada ebaõiglast tegu, mis kahjustaks kaasinimese maist omandit.

Kadedus see tähistab kurbust teiste vara või hea käekäigu pärast ning mõõdutundetut soovi need endale saada. Kui kadedus viib ligimehe kahjustamise või selle soovimiseni, on tegu tõsise patuga.

Patud usu vastu

Tahtlik kahtlemine keeldumine õigeks pidada kõike seda, mida Jumal on ilmutanud ja Kirik uskumiseks esitab, või ka selle alahindamine. See võib see viia vaimupimeduseni. 

Uskmatus, hereesia, apostaasia, skisma uskmatus seisneb hoolimatuses ilmutatud tõdede vastu või tahtlikus keeldumises nendega nõustuda. Hereesiaks nimetatakse ristimisele järgnevat jumaliku ja katoliikliku usuga uskumisele kuuluva usutõe kangekaelset salgamist või selles kangekaelset kahtlemist; apostaasiaks nimetatakse kristliku usust taganemist tervikuna; skismaks nimetatakse keeldumist alluda paavstile või osadusest talle alluvate kiriku liikmetega (Katekismus 2089).

Patud lootuse vastu

Meeleheide inimene lakkab Jumalalt lootmast oma isiklikku õndsust ja armu abi õndsusele jõudmiseks, või oma pattude andeksandmist. Sellega vastandab ta end Jumala headusele, õiglusele ja halastusele, sest Issand jääb oma tõotustele ustavaks.

Jultumus inimene hindab oma võimeid üle, lootes, et ta võib õndsuse saavutada ilma kõrgemalt tuleva abita, või lootes, et ta võib Jumala kõikvõimsuselt ja halastuselt andestuse saada ilma meelt parandamata ning saada õndsaks seda ära teenimata.

Patud armastuse vastu

Ükskõiksus see tähendab, et alahinnatakse Jumala armastust või heidetakse see kõrvale, salatakse selle väge. 

Tänamatus unustatakse või keeldutakse Jumala armastust tänulikult tunnustamast ja sellele armastusega vastamast. 

Leigus viivitatakse Jumala armastusele vastamisega või jäätakse see tegemata; selles võib peituda tõrkumine armastuse sisendusele vastata. 

Vaimulik laiskus Jumalast lähtuvat rõõmu halvustatakse ja jumalik hüve põlatakse ära. 

Jumala vihkamine see võrsub kõrkusest. Jumalat vihatakse, kuna Jumal pattu keelab ja selle eest karistab.


Lõpuks peab meeles pidama, et kõiki patte on võimalik andeks saada; või nagu on öeldud: pole pühakut ilma minevikuta või patust ilma tulevikuta. Ristimisel saadakse automaatselt andeks kõik patud. Aga kuna ristitud inimesel on võimalik edasi patustada, seadis Jeesus sisse pihi sakramendi:
Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud (Jh 20:23)
Apostlid ja nende järeltulijad, piiskopid ja preestrid, saavad Jeesuse nimel patte andeks anda. Seda nimetatakse pihi sakramendiks. Katoliiklaste jaoks on eluliselt oluline käia regulaarselt pihil. Hea on käia pihil vähemalt kord kuus, aga kui tegu on surmapattudega, ei tasu oodata järgmist kuud ega nädalat, vaid käia pihil nii palju, nagu on vaja.

No comments:

Post a Comment