Wednesday, November 20, 2019

Katoliku Kiriku esemed Tartu Linnamuuseumis. Praha Jeesuslaps.

Praha Jeesuslaps ⁣
Loe tema lugu allpool


1974. aastal annetati Tartu Linnamuuseumile esemed, mis olid leitud V. Kingissepa (tänase Jakobi) tänava maja nr. 53 kinnimüüritud keldrist. Esemed olid kuulunud Tartus tegutsevale Rooma katoliku kirikule ning II maailmasõja ajal nimetatud keldrisse peidetud. Kogusse (Aj 649) kuulub 20 eset, nende hulgas pühakute figuurid, vaimulike riietusesemed ning kiriklik atribuutika.

(Tekst pärit Tartu Linnamuuseumi lehelt)

Järgneb nimekiri ja galerii esemetest ning pärast seda Praha Jeesuslapse lugu, kelle kuju oli leitud esemete hulgas.

MUISi ( Eesti Muuseumite Infosüsteemi) andmeil on neiks alljärgnevad:

1. TM_ 1252:1 Aj 649:1 Figuur „Jumalaema“ , seisukord rahuldav
2. TM_ 1252:2 Aj 649:2 Figuur „Püha Teresia“ , seisukord rahuldav
3. TM_ 1252:3 Aj 649:3 Figuur „Püha Joosep jeesuslapsega“, seisukord rahuldav
4. TM_ 1252:4 Aj 649:4 Figuur „Praha Jeesuslaps“ , seisukord rahuldav
5. TM_ 1252:5 Aj 649:5 Detail kiriku interjöörist „Jeesuslaps sõimes“ , seisukord rahuldav
6. TM_ 1252:6 Aj 649:6 Figuur „Neitsi Maarja“, seisukord rahuldav
7. TM_ 1252:7 Aj 649:7 Figuur „Püha Frantsiskus“ , seisukord rahuldav
8. TM_ 1252:8 Aj 649:8 Viirukinõu, seisukord rahuldav
9. TM_ 1252:9 Aj 649:9 Viirukilusikas, seisukord rahuldav
10. TM_ 1252:10 Aj 649:10 Casula, seisukord halb
11. TM_ 1252:11 Aj 649:11 Manipulum, käevöö
12. TM_ 1252:12 Aj 649:12 Stoola, seisukord halb
13. TM_ 1252:13 Aj 649:13 Stoola, seisukord halb
14. TM_ 1252:14 Aj 649:14 Stoola, seisukord halb
15. TM_ 1252:15 Aj 649:15 Stoola, seisukord halb
16. TM_ 1252:16 Aj 649:16 Stoola, seisukord hea
17. TM_ 1252:17 Aj 649:17 Stoola, seisukord halb
18. TM_ 1252:18 Aj 649:18 Velum, seisukord halb
19. TM_ 1252:19 Aj 649:19 Velum, seisukord halb
20. TM_ 1252:20 Aj 649:20 Pluviale, seisukord halb












Praha Jeesuslaps

Arvatakse, et originaalne Praha Jeesuslapse kuju pärineb 16. sajandi Hispaaniast. Ühe legendi järgi ilmus Jeesus mungale, kes vormis kuju nägemuse järgi. Teise legendi järgi kuulus kuju Avila pühale Teresale, kellel oli suur austus Jeesuse lapsepõlve vastu ja kes levitas seda pühendumust kogu Hispaanias. Ta olevat kinkinud kuju sõbrale, kelle tütar abiellus Prahas.

Kinnitatud fakt on see, et kuju tõi Prahasse Hispaana hertsoginna Marie Manriquez de Lcara, kes abiellus Pernstejni Vratislaviga aastal 1556. Hiljem andis ta selle oma tütrele Polyxenale pulmakingiks. Ta austas kuju väga ja sai sellest palju lohutust. 

1628. aastal kinkis Polyxena kuju Paljasjalgsete karmeliitide kloostrile, kes asetasid selle noviitside kabelisse, et noored mungad õpiksid väikese Jeesuse voorusi. Noviitsid austasid kuju väga ja palvetasid selle ees iga päev. Aga kui Praha novitsiaat hiljem kinni pandi, sai ka pühendumus Jeesuslapsele peaaegu oma lõpu. 

Kui 1631. aastal saksid Praha hõivasid ja karmeliidid kloostrist põgenesid, viskasid rüüstajad Jeesuslapse kuju minema kui prahi. Mungad naasid 1637. aastal ja ühes nendega ka isa Cyril, kes mäletas enda noviitsina veedetud aega ja Jeesuslapse võimast eestkostet. Ta leidis prahi seast kuju üles ja nägi suure kurbusega, et mõlemad käed on otsast murtud. Palves olles kuulis ta Jeesuslapse häält, kes palus kujule käed taastada ja lubas talle selle eest rahu anda. Lõpuks õnnestus isal kuju taastamine. 

Pärast seda on Jeesuslapse teeneks loetud mitmed imelised tervenemised ning ka Praha pääsemine rootslaste rünnaku alt 1639. aastal. Sel ajal asus kuju kooriruumis, kus seda ei saanud avalikult austada. Hiljem viidi see kiriku kabelisse (praegune Püha Risti kabel) ning seda kanti protsessioonis läbi Praha kirikute. 1655. aastal asetas Praha piiskop Jeesuslapse kujule krooni. Kuju kuulsus ja temale omistatud imetegude arv kasvas jõudsalt. Kiriku kabel osutus kuju austajate jaoks liiga väikseks ning 1776. aastal asetati see kiriku kesklöövi eraldi altarile. Kuju austamine levis üle terve Austria impeeriumi. 

Kui troonile asus Josef II (1780-1790), alustas ta kampaaniat kloostrite vastu. Karmeliitide klooster, kelle kirikus Jeesuslapse kuju asus, pandi tema reformide käigus kinni, ning kirik ja altar jäeti lagunema. 

Alles 1879. aastal altar taastati ning annetuste toel taastati ka Jeesuslapse kuju, kelle austamine taaselustus. Jällekord tulid kõikjalt Austria-Ungari impeeriumist teated Jeesuslapsele omistatud imetegudest. 

Kuju kloostrile kinkimise 300. aastapäeva 1928. aastal tähistati suurejooneliselt ning imelisel kombel levis Praha Jeesuslapse austamine üle maailma, kõige enam Hispaanias, kust kuju pärines. Hispaanlased ja portugaallased rändasid koloniaalmaadesse teiselpool Atlandi ookeanit piltide ja kujudega Jeesuslapsest. 

Diktaktuuride ajal 1939-1989 oli kuju austamine vaigistatud, ja siiski rändasid palverändurid kuju vaatama. 1993. aastal naasid Paljasjalgsed karmeliidid oma kloostrisse ning Jeesuslapse austamine elustus taas. 2009. aastal külastas kuju paavst Benedictus XVI. Oma kõnes ütles paavst, et Jeesuslaps demonstreerib Jumala lähedust ja armastust. Ta palvetas vägivalla ohvriks langenud laste eest ning katkise ja usu kaotanud perede eest. Ta tõi Jeesuslapsele kingituseks krooni.

No comments:

Post a Comment