Friday, February 21, 2020

"Querida Amazonia" vastuvõtt katoliku meedias

12. veebruaril avaldas paavst Franciscus Amazonase-teemalise sünodi järgse läkituse Querida Amazonia ("Armastatud Amazonas"), millega saab tutvuda Vatikani koduleheküljel. Eestikeelne lühikokkuvõtte asub katoliku.ee lehel.

Amazonase sünodi lõpp-dokument sisaldas ettepanekut võimaldada abielus meeste ordineerimist preestriks. Oma läkituses paavst seda ettepanekut ei kommenteeri. Kuigi paavst üksnes ei teinud midagi, on katoliiklaste reaktsioonid sellele olnud nii positiivsed kui negatiivsed, vastavalt sellele, kas abielus preestreid kardeti või oodati.

Catholic News Agency on kirjutanud positiivses võtmes loo "Paavst kutsub pärast Amazonase sünodit üles pühadusele, mitte abielus preestritele". CNA toob välja, et oma läkituses ei tsiteeri paavst ettepanekuid, mida piiskopid sünodil tegid.
Selle asemel paavst Franciscus "esitleb ametlikult" sünodi lõpp-dokumenti omaenda ekshortatsiooni kõrval, paludes "kõigil see läbi lugeda". Viri probati, küpsete abielus meeste ordineerimise küsimus sai sünodil arvestatava diskussiooni osaliseks ning tekitas laineid üle terve Kiriku. Kuigi paavst Franciscus ei teinud oma läkituses seda ideed otseselt maha, käsitles Vatikani toimetusjuht Andrea Tornielli seda kolumnis, mis avaldati üheskoos apostoolse läkitusega.

Rääkides preesterlikust tsölibaadist, kirjutas Tornielli, et "Peetruse ametijärglane on pärast palvetamist ja mõtisklemist otsustanud mitte pakkuda edasisi laiendusi eranditele, mida juba praegune kiriklik distsipliin võimaldab, vaid palub, et alustataks põhialustest", kui arutatakse preestrite teenistust Amazonases. "Ta palub meil alustada taaskord elavast ja lihakssaanud usust, uuendatud misjonijõust, mis on juurdunud armus, lubades nii Jumalal tegutseda, mitte turundusstrateegiatest või kommunikatsioonitehnoloogiatest, millele toetuvad religioossed suunamudijad," lisas Tornielli.
Mis staatus on siis Amazonase sünodi lõppdokumendil? CatholicHerald kirjutab, et Vatikani ametnikud saadavad selles osas segaseid signaale. Ühelt poolt on kindel, et tegu ei ole osaga magisteeriumist, nagu rõhutas Matteo Bruni, Püha Tooli pressiteenistuse juhataja: "Apostoolne läkitus on magisteerium, [sünodi] lõppdokument ei ole." See tähendab, et katoliiklased ei ole kohustatud uskuma ega nõustuma seal esitatud ettepanekutega. Samas ütleb kardinal Czerny, et paavsti žest dokumenti "esitleda" annab sellele "teatava moraalse autoriteedi", mida eirata tähendaks "kuulekuse puudumist paavsti legitiimse autoriteedi suhtes".

Kas abielus preestrite debatt on nüüd selja taga? Mitte nii kiiresti. Phil Lawler kirjutab CatholicCulture'i jaoks:
Kuna paavsti dokument vaikib selles küsimuses, on piiskoppidelt heakskiidu saanud lõppdokument viimane sõna sellel teemal. /.../ Seega kas paavst andis oma vaikusega sõnatu heakskiidu sünodi kõige vastuolulisematele ettepanekutele? Andrea Tornielli, kes on Vatikani kommunikatsiooniosakonna juht - ja keda võib seega ilmselt usaldada paavsti kavatsustest õigesti arusaamise osas - kirjutas:
"Seda küsimust on arutatud pikalt ja seda võib arutada ka tulevikus, kuna preesterluse loomus ise ei nõua 'täielikku ja igavest loobumist', nagu sõnastas Vatikani II kirikukogu"
Lühidalt, paavst ei "sulgenud ust" abielus meeste ordineerimise võimalikkusele, nagu mõned ajakirjanikud on väitnud. Ta jättis ukse täpselt nii, nagu see oli: praokile. 
Samuti toob Lawler välja läkitusesest ühe teise aspekti:
Paavst käsitleb otseselt teist küsimust, mis tekitas oktoobrikuisel kohtumisel palju pahandust: austus, mida näidati üles Pachamama, pärismaalaste viljakussümboli suhtes. Ta kirjutab: "On võimalik teatud moel kasutada pärismaalaste sümboleid, ilma et peaks seda tingimata ebajumalateenistuseks pidama".

Tõepoolest, austusavaldused, mida Pachamama kuju suhtes Roomas toimunud tseremooniate käigus tehti, ning nende tseremooniate kaitsmine paavsti poolt, on Querida Amazonia sõnumi tuumale lähemal.
Samas Michael Davis, kirjutades crisismagazine jaoks, näeb sama lõiku läkitusest positiivses võtmes. Loos pealkirjaga "Paavst on endiselt katoliiklane", kirjutab ta:
Ma tajun vabanduse hõngu Pachamama intsidendi osas. Jah: ta väidab, et "on võimalik teatud moel kasutada pärismaalaste sümboleid, ilma et peaks seda tingimata ebajumalateenistuseks pidama". Aga ta nõuab samuti, et need sümbolid peavad läbi tegema "astmelise puhastumise või küpseks saamise protsessi" - see tähendab, kristianiseerumise. Ma arvan, et jõulupuu oleks näida paganlikust sümbolist, mis on sel moel "puhastatud" paganlusest. On kaheldav, kas viljakusjumalanna kuju puhul on see võimalik, aga see näitab, et Franciscus mõistab mängu.
Ka rorate-caeli, traditsionalistlik blogi, mis pea kunagi Franciscusele armu ei anna, leiab, et kuigi Franciscuse läkituses on arvukaid ja tõsiseid puudujääke, on see parim dokument, mida saime praeguselt paavstilt loota, ning et on põhjust rõõmustamiseks.
Preestriseisust ei avatud mingilgi moel abielus meestele. Vastupidi, selgitades, et klerikalism ei ole tsentraalne, rõhutatakse ilmikute teenistust kui "selgelt ilmiklikku" (paragrahv 94). Ka naisi käsitlevad paragrahvid (99-103) ei sisalda midagi revolutsioonilist. /.../ Üks eriliselt hea koht on paragrahv 18, mille joonealune märkus sisaldab laildasi ajaloolisi viiteid. Seal tehakse selgeks, et läbi erinevate pontifikaatide ning alates esimestest päevadest, kui kristlased saabusid Uude Maailma, on Kirik alati muretsenud pärismaalaste heaolu eest. Spetsiifiliselt viidatakse isegi Indialaste Seadusele (Leyes de las Indias), mille kuulutas välja Hispaania kuningas ja mis nägi ette spetsiifilisi abinõusid pärismaalaste kogukonna kaitsmiseks. Ühe Amazonase esimese piiskopi, kelle nimetas püha Pius X, 1909. aasta teksti tsiteeritakse selgesõnaliselt.
Kõige halvemini on ekshortatsioon vastu võetud ilmselt Saksamaal, kus ootused olid kõrged nii abielus preestrite kui naisdiakonite osas, arvestades, et seal on käima lükatud vastuoluline "sünodaalne tee", kus loodetakse kas või Roomast sõltumata need asjad "saavutada". Saksamaa katoliiklased süüdistavad paavst Franciscust "julguse puudumises tõeliste reformide edendamisel", vahendab National Catholic Register. "Meil on väga kahju, et paavst Franciscus ei astunud oma kirjas edasisi samme. Pigem tugevdab see Rooma kiriku praeguseid positsioone, nii preestriseisuse avatuse osas kui naiste kaasamise suhtes teenimisametis," teatas saksa ilmikorganisatsioon, kes üheskoos saksa piiskoppidega "sünodaalset teed" haldavad.

Seetõttu küsib Chad Pecknold CatholicHeraldis koguni, kas Querida Amazonia on Franciscuse "Paulus VI hetk". Teoloogid ja eksperdid propageerisid kuuekümnendatel, et Kirik peaks kontratseptiivid omaks võtma, ning Paulus VI ise julgustas "avatud debatti" selles küsimuses, kirjutab Pecknold. Seetõttu suhtuti sellesse kui iseenesestmõistetavasse asjaolusse, et Paulus VI kiidab muutuse heaks - see tähendab, kuni paavst entsüklikas Humanae Vitae sellele kindla ei ütles. Querida Amazonia meenutab seda selle poolest, et nüüd hakkavad liberaalsed aktivistid aru saama, et Franciscus ei anna neile kõike, mida nad tahavad. 

Samuti raporteerib Herald, et paavstile ei olnud väga meeltmööda süüdistused arguses.
Möödunud nädalal rääkis paavst  külas olnud USA piiskoppidele, et teda muserdas süüdistus julguse puudumises. "Sünodi teema ei ole paavsti julgus või selle puudumine," olevat ta neile väidetavalt öelnud, vaid hoopis Püha Vaimu antud ärgituste üle kaalutlemine. Sellest kommentaarist lähtuvalt võib arvata, et Franciscus tegi oma otsuse selle põhjal, mida ta pidas Vaimu ärgituseks. Teiste sõnadega, ta ei näe end kui mingit kiriklikku poliitikut, kes peab vastama mitmesuguste survegruppide nõudmistele Kiriku sees.

No comments:

Post a Comment